Asi sai alguse tavalisest koolitööst. XI klassis nõutakse igalt õpilaselt teatavasti mingi uurimustöö koostamist. Sügisel kuulutas Eesti Pereplaneerimise Liit välja ka uurimustööde konkursi. Inimeseõpetuse tunnis oli valida mitme teema vahel.
Triinliis valis “Teismeliste seksuaalse käitumise hoiakud”. Töö aluseks oli oma kooli X – XII klassi õpilaste küsitlemine. Kõik pidid täitma anonüümselt ankeedid, mille põhjal uurimus peamiselt kokku sai kirjutatudki.
Õpetaja Helge Maripuu õhutusel
Inimeseõpetuse õpetaja Helge Maripuu oli see, kes Triinliisi õhutas tööd konkursile esitama. “Tegin oma töö põhjalikumaks ja mahulisemaks. Kui enne oli kümme lehekülge, siis pärast sai kakskümmend viis. Otsisin selleteemalist kirjandust, tegin väljakirjutusi ja täiendusi,” rääkis Triinliis ning tunnistas, et ilma õpetaja Maripuuta ta vaevalt konkursil osalemise peale tulnud oleks. Pealegi aitas tema kui emakeeleõpetaja tööd ka keeleliselt paika panna.
Teema on ju üksjagu delikaatne ja ette antud küsimused nõudsid ausaid vastuseid. Et nimesid juures ei olnud, polnud kellelgi põhjust ka midagi karta ega varjata.
Vastata tuli näiteks nii süütuse kaotamise kui ka alkoholi pruukimise kohta. Kui osa vastuseid võis umbes ette aimata, siis see, et suurem enamik küsitletuist, täpsemini 75 protsenti, olid joonud alkoholi, tundus küsitluse läbiviijale igatahes ehmatavana.
“Et keegi selles vanuses alkoholi poleks pruukinud, seda ma ei arvanudki, aga et see protsent nii suur on, oli ikka ootamatu küll,” leidis neiu.
Esimene esinemine oma uurimuse põhjal oli Triinliisil kooli lastevanematele. Mis salata, alguses oli ikka hirm küll, et kuidas kuulajad asjasse suhtuvad ja sellele teemale reageerivad.
Nüüd võib Triinliis kinnitada, et mistahes teemaga on just nii, kuidas sa seda ise võtad. Kui ise piinlikkust ei ilmuta, siis pole ükski teema ka piinlik. Igatahes oli pärast seda esimest esinemist päris hea tunne, sest publik kuulas huvi ja tähelepanuga.
Arusaadav ja konkreetne
Järgmisena kutsuti Triinliis esinema 20-minutilise ettekandega Eesti Pereplaneerimise Liidu konverentsile. Seejärel korraldas Eesti Lastekaitse Liit pressikonverentsi AIDSi teemal.
Sotsiaalministri ning UNICEFi, lastekaitse liidu jt organisatsioonide esindajate ning Tartu Ülikooli tudengite kõrval oli sinna kutsutud ainsa õpilasesindajana just Jõgeva Ühisgümnaasiumi neiu Triinliis Hordo. Varsti pärast seda võtsid temaga ühendust ka ajaleht Postimees ja SL Õhtuleht ning tundsid tema uurimustöö vastu huvi.
Triinliisi enda arvates võis uurimustöö trumbiks olla vahest selle konkreetsus ja arusaadavus, et kõik oli välja toodud lihtsalt ja selgelt. Enda jaoks peab ta kõige väärtuslikumaks aga esinemiskogemuse saamist.
Pärast nii vastutusrikkaid ülesastumisi ta enam erilist esinemishirmu ei tunne. Triinliisile pakubki enam huvi uurimislaadne ja konkreetne tegevus, kus midagi põnevat avastada saab. Õppeainetest on koolis meeldivamad inimeseõpetus, inglise keel ja vahel ka matemaatika.
“Kirjandus, kus ise midagi välja mõtlema peab, pole minu teema,” leidis ta. Edaspidi töötaks ta aga meeleldi mõnel sellisel alal, mis eeldab inimestega suhtlemist, näiteks turisminduses. Vähemalt praegu on ta ka täiesti kindel, et maal oma majas, ta tulevikus elada küll ei tahaks. “Jah, tahan tõesti kõledasse kivilinna,” tunnistas ta.
VAIKE KÄOSAAR
