Tõukerattal teed ületanud poiss sai viga

Mustvees toimus teisipäeval liiklusõnnetus, mis tõestab taas, et kevadel ja suvel tuleb autojuhtidel olla hoolikas just ratturite ja tõukerattaga liikujate puhul. Sest sel ajal sagenevad õnnetused, milles kannatavad just kahel rattal liikujad.


„Teisipäeva pealelõunal kella 12.30 paiku juhtus Mustvees Tartu tänaval liiklusõnnetus, kui sõiduautot Ford juhtinud 40-aastane naine ei märganud õigeaegselt tõukerattal ülekäigurada ületama asunud üheksa-aastast poissi ja sõitis talle otsa. Laps kasutas kaitsekiivrit ning see päästis ta tõenäoliselt rasketest vigastustest.
Tervisekontrolliks viisid meedikud lapse siiski TÜ kliinikumi. Sündmuskohal käinud politseinikud tuvastasid, et Fordi juhtinud naine oli kaine ning omab juhtimisõigust,“ sõnas Jõgeva patrullpolitseinik Raido Onopa.
Tänavu on üle kogu Eesti juhtunud 90 jalgratturi osalusega liiklusõnnetust, milles on hukkunud kolm ning viga saanud 82 inimest. Mullu samal ajal juhtus 46 sellist õnnetust, neis hukkus üks inimene ning viga sai 45. Lõuna prefektuuri territooriumil on tänavu ratturitega juhtunud juba 10 õnnetust, neist üks Jõgevamaal.

Jalgratas peab olema tehniliselt korras

Valdavalt juhtuvad ratturitega õnnetused linnatänaval ja sõiduteel, järgnevad ratta- ja jalgteel juhtunud õnnetused ning mõni üksik ka õuealal, tugimaanteel või kohalikul teel. Õnnetused jalgrataste ja teiste inimjõul liikuvate sõiduvahenditega toimuvad eelkõige seetõttu, et ei osata liikluses teistega arvestada ja kiputakse oma sõiduoskusi üle hindama. Enne kui asuda jalgrattaga liiklusesse, tasub veenduda, et jalgratas on tehniliselt korras.
Kontrollida tuleb, kas pidurid töötavad, olemas on signaalkell, valge tuli ees ja punane taga ning kollane või valge helkur kodaratel. Kuigi seaduse kohaselt peavad vaid kuni 16-aastased ratturid kiivrit kandma, on see soovitatav ka vanematele liiklejatele, kes annavad nii head eeskuju lastele. Õnnetusse sattumise ja kukkumise korral aitab kiiver ära hoida suuremaid peavigastusi.
Kõige enam tekib ohtlikke olukordi jalgratturite, tõukeratastel liikujate ning muude inimjõul liikuvate sõiduriistadega just sõidutee ületamisel. Kuigi liiklusseaduse kohaselt on jalgratturil õigus ületada sõidutee ülekäigurajal ka sõites, ei anna see jalgratturile sõidukijuhtide eesõigust.
Kuna jalgratturid liiguvad võrreldes jalakäijatega palju kiiremini, võivad nad autojuhi jaoks sattuda ristimikule ootamatult. Seepärast on oluline, et nii sõidukijuhid kui ka jalgratturid võtaksid ülekäigurajale lähenedes hoo maha ja veenduksid, et teine pool on teda märganud ning olukorda mõistetakse ühtemoodi. Jalgratturi jaoks on siiski kõige turvalisem tulla ratta seljast maha ja ületada tee, lükates ratast käekõrval.

Tähelepanelikkus tuleb kasuks

Isegi kui jalgratturil on eesõigus, tasub igal juhul olla ettevaatlik ja valmis, et teine pool ei märganud teda. Ettevaatlik sõidustiil ja tähelepanelikkus tulevad siin kindlasti kasuks. Kehtiva liiklusseaduse kohaselt võib rattur liigelda ka kõnniteel. Sellel on mitu mõjuvat põhjust, nagu näiteks suur liikluskoormus või auklikud tänavad. Kõnniteel peab esmalt arvestama jalakäijatega ja neist möödumisel valima ohutu kiiruse, kindlasti ei tohi jalakäijate vahel kihutada.
Ka elektritõukerattad ja muud kergliikurid on võrreldes sõidukitega liikluses palju vähem kaitstud. Elektrilised tõukerattad ei kujuta ohtu, kui liigeldakse mõistlikult ja teistega arvestades. Tõukerattaga sõites on tähtis meeles pidada, et kõnniteel tuleb tagada jalakäijate ohutus ning parim on seda teha nendega samal kiirusel liikudes.
Kuigi elektritõukerattaga sõites pole kiivri kandmine kohustuslik, on see siiski soovitatav, sest nagu eilnegi õnnetus näitas, hoiab kiivri kandmine õnnetuse korral ära raskemad tagajärjed.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus