Olgugi, et Torma prügila hinnatõus on 163 krooni tonnilt, on uuest aastast ikkagi tegemist Eesti odavaima euronõuetele vastava prügilaga, sest teistes on hinnad hoopis soolasemad ? Uikalas 472, Väätsal 495,60, ja Jõelähtmel tõenäoliselt 550 krooni tonn.
Hinnatõusu põhjustas tuleva aasta 1. jaanuarist kerkiv saastetasu, mis hakkab olema 30-120 krooni tonni kohta, sõltuvalt prügila seisukorrast ja vastavusest Euroopa Liidu nõuetele.
Odavamalt välja ei tule
Hinnatõusu kasuks otsustas Torma vallavolikogu 25. oktoobril pea ühehäälselt. Torma vallavanem Riina Kull ütles, et nad kaalusid hinnatõusu kaua ja põhjalikult, kuid odavamalt prügila kahjuks välja ei tule.
?Peame koguma raha ka prügila sulgemiseks, samuti on vaja raha prügila laiendamise omafinantseeringuks, muidu meile euroabi ei anta,? rääkis Kull. Torma prügila sulgemiseks mõeldud raha kogutakse vallavalitsuse eriarvetele.
Kulli hinnangul oli üks hinnatõusu põhjusi ka Torma prügila senine ülimadal hind ja nii kartsid kohalikud, et peagi hakatakse neile tooma jäätmeid lausa pealinnast. ?Perspektiiv saada Tallinna prügiga üle ujutatud ei pakkunud meile küll lohutust,? tõdes vallavanem.
Sorditud prügi pole mõtet pakkuda
Torma prügilas pole vahet, kas klient toob sorditud või sortimata prügi, sest nõuetele vastavat jäätmete taaskäitluskeskust pole. Sorditud ja taaskasutusse suunatud prügi ladustamine peaks kliendile olema odavam, kuid et Tormas läheb kõik nö ühte auku, pole ka hinnavahet.
?Oleme taaskäitluskeskuse jaoks taotlenud raha paljudest projektidest. Aastatel 2002 ? 2003 meie taotlusi ja projekte ei rahuldatud,? rääkis Torma prügila operaatorfirma OÜ Amestop juht Toomas Orumaa.
Tema sõnul sai prügila tänavu Keskkonnainvsteeringute Keskusest 2,15 miljonit, millele Torma vald lisas veel 216 000 krooni. ?Alustasime taaskäitlusosa projekteerimist ja ehitust,? märkis Orumaa. Taaskäitluskeskuse täielikuks valmimiseks kulub veel 5,8 miljonit krooni.
Lähim jäätmejaam asub Torma prügilast kuue kilomeetri kaugusel Mustvee lähedal Kasepää vallas, mis avati tänavu jaanuari algul.
Liigiti kogutud jäätmed lähevad tulevikus Torma prügilas veel järelsortimisse. Alles siis saab need müüa. Järelsortimiseks ehitatakse uus suur hall, kus on ka sortimisliin. Eraldi väljak tuleb ehitusjäätmetele, samuti kompostimisväljak. Konteinerites hakkavad olema ohtlikud jäätmed ja klaas.
Võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse
Olukorda prügimajanduses muudab Toomas Orumaa hinnangul uuest aastast rakenduv pakendiseadus, mis tähendab, et kõik need, kes on oma toodangu pakendanud, on kohustatud kasutatud pakendi kliendi käest tasuta tagasi võtma. See puudutab nii plastpudeleid, tetrapakendeid, pappkarpe kui ka muud.
?Väidan, et 70 protsenti jäätmetest ei peagi üldse lõppladestamisele minema. Inimene saab pakendi ja plastmassi tasuta teise konteinerisse panna,? kinnitas Orumaa.
Kogu Euroopa keskkonnakaitse idee on selles, et prügilatesse võimalikult vähe ladustada ja võimalikult palju jäätmetest taaskasutusse suunata.
2001. aasta 15. juunil avati Torma vallas Võtikveres euronõuetele vastav prügila, mille rajamine läks maksma 8,5 miljonit krooni. Raha prügila ehitamiseks sai Torma vald Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Operaatori leidmiseks korraldati konkurss, kus otsustati kohaliku firma Amestop OÜ kasuks.
Keskmiselt tuleb Torma prügilasse kuus 600 tonni prügi, kevadel rohkem, talvel vähem.
Prügila projekt valmis 1997. aastal, prügila on projekteeritud 35 aastaks ja vastab euronõuetele. ?Projektis puudub täielikult jäätmete taaskäitlusosa. Projekt oli arvestatud Jõgevamaale, kuid tegelikult tuuakse prügi ka Ida-Virumaalt, Tartumaalt. See sõltub prügiautode ringidest, need on logistiliselt kindlaks määratud,” rääkis Orumaa.
HELVE LAASIK
