Saarevälja talu müüs suurema osa piimakarjast Muhu saarel tegutsevale põllumajandusettevõttele. Nõrgemad veised turustati ka tapamajadele. “Karjapidamisest loobusime paljuski seetõttu, et tallu on peaaegu võimatu vastutustundelisi inimesi tööle saada. Üks meil ametis olnud naine tegi oma tööd küll asjalikult, hoidis ka loomi. Kui tal aga napsutamise tuju peale tuli, unustas ta kiiresti kõik oma kohustused. Lõpuks saigi viinaviga temast võitu. Mitmed töölised on tulnud aga kohe alguses kiiresti ära saata: neil pidi pidevalt järel kõndima ja sageli vajalikud tööd hoopiski ise ära tegema. Vahel rikkus abitöötaja lohakus ära ka lehma udara,” kõneles taluperenaine Karina Kaarepere. “Abilisi vajame peamiselt seetõttu, et tööga ei saa oma tervist lõplikult ära rikkuda. Abikaasa Hainil kipub selg valu tegema, minulgi on omad tervisemured.”
Asendustalunikud on abiks, aga raha napib
Karina Kaarepere märkis, et nüüdseks on Eestis küll Euroopa Liidu projekti toetusel välja koolitatud ka esimesed kümme asendustalunikku, kuid puudub vajalik raha, mis võimaldaks nendel väljaõppinutel konkreetsetes majapidamistes tööle hakata. “Soomes ja mujal Euroopa riikides toimib asendustalunike töölerakendamine igati edukalt. Saarevälja talus on paljugi aidanud ära teha omad lapsed. Eriti oleks asendustalunikke vaja aga mitmesse Härjanurme ümbruse tallu, kus peremehel ja perenaisel praktiliselt kahekesi kogu töö ära tuleb teha,” rääkis proua Karina.
Saarevälja talu turustas piima firmasse E-Piim. Peremees Hain käis ka ise Jõgeval piima müümas. Parematel aegadel lüpsid Saarevälja lehmad aastas keskmiselt 7000 kilo piima. Oskustega lüpsjate nappus põhjustas aga toodangu languse.
Lehmadest oli kahju
Taluperenaine meenutas karja likvideerimist talus kui võrdlemisi nukrat sündmust. “Poetasime pisaragi. Lapsed jäid koolist koju lehmi ära saatma. Mitmete tuttavate sõnul on kurb, et meie karjamaal enam lehmi näha pole. Talu ja lehmad karjamaal on ju lausa kokkukuuluvad. Suuremate põllumajandusettevõtete karju peetakse tavaliselt lautades.” Saarevälja talu tegutseb küll edasi, kuid piirdutakse vilja kasvatamisega. “Piima turustamisest teatud raha muidugi saab, aga mõne aasta pärast oleksime lüpsikarja pidamise niikuinii ära lõpetanud, sest investeering euronõuetele vastava sõnnikuhoidla ehitamiseks tundus meile ebamajanduslik. Eks väikesearvulise karja kasvatamine, nagu väiketootmine tervikuna, ongi rohkem elamise viis. Me ei soovinud aga enam sellist elamisviisi oma tervise arvelt eelistada,” rääkis Karina Kaarepere.
Jaan Lukas
