Eile õhtul lõppes eelhääletus ning seega on järgmised päevad just kui puhkehetkeks. Kuid kas on? Olgugi et veel eile päeval oli Jõgeval asunud valimisjaoskond täis sagimist ning pliiatsite sahinat, on kõik äraootaval seisukohal. Kes saab riigikokku ja kes jääb poliitpirukast napilt või vähem napilt ilma.
Kuid poliitikud ei maga. Veel viimased päevad kuluvad viimaste pastakate, helkurite ja isegi taskulampide jagamisele. Piduri tõmbamisele ei mõtle veel keegi, sest kui täna pidurit tõmmata, võivad valijad homseks su näo juba unustada.
Ent kui valimisreklaamile kuluv raha otsa kipub lõppema, tuleb valida teised vahendid. Sest aega pole ning ressurss, sealhulgas ka terve mõistus, hakkavad stressile ja valimistulemuste ootusele alla vanduma.
Seda enam raputas Põltsamaad asjaolu, et EKRE pole rahul viisiga, kuidas Põltsamaa vallavolikogu määras EKRE esindajad ainsa erakonnana valimisjaoskondades asendusliikmeteks. Kas tegemist on vaide või kaebusega ning kes seda täpselt menetlema peab, tekitab niigi pingelises ajas veel rohkem segadust ja stressi. Kui üks erakond süüdistab teisi kallutatuses ning ebaõigluses, kannatavad sellest lõppkokkuvõttes kõik. Ka erakond ise.
Kuid ehk tõmbaks korraks pidurit? Jätaks kuid kestnud propaganda ja üle varju hüppamise ning usaldaks valijaid? Need, kes on otsuse teinud, on selle teinud niikuinii ning need, kes veel mõtlevad, võiksid saada otsustada südametunnistuse, mitte nänni või heade sõnade alusel. Laske valijatel need päevad mõelda. Uskuge, ükski valija ei soovi halba Eestit, kõigi jaoks on hea riik ja hea kodu isemoodi mõisted ning seda enam ei muuda. Ei taskulambi ega süüdistustega.
