Möödunud laupäeval Põltsamaal peetud pidu oli tõesti rahvarohke. Lavalt käis läbi umbes 1700 lauljat-tantsijat ja publikutki oli väljak täis. Kui laulma olid oodatud nii kooli- kui ka täiskasvanute koorid, siis tantsurühmadest kutsuti peole vaid koolide omad: suuremad tantsujõud poleks ei laululava ahtale põrandapinnale ega ka peokavva ära mahtunud.
?Lauljate ja tantsijate peod on meil maakonna tasandil enamasti ikka eraldi toimunud. Ettepaneku seekord laulu- ja tantsupidu teha võttis koori- ja tantsurahvas aga väga soojalt vastu,? ütles Jõgeva maakonna rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt. ?Üleriigiline noorte laulu- ja tantsupidu on ju tulemas ning miks siis mitte anda nii lauljatele kui ka tantsijatele võimalus oma repertuaar maakonna peol läbi tantsida. Ning siin pääsevad lavale ka need lauljad-tantsijad, kes suurele peole ei lähe.?
?Hea ilm on tavaliselt juba pool peo õnnestumist. Ja täna on väga hea laulupeoilm,? ütles Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja ja maakonna laulupeo üks üldjuhte Meeli Nõmme. ?Ka peo kava on hästi kokku seatud. Peo moto ?Üksteist peab hoidma? on praegu pealegi eriti aktuaalseks tõusnud. Eriti meeldisid mulle tantsud. Tundub, et noorte tantsupidu tuleb tänavu tõeliselt vahva.?
Viiendik koolist
Tantsijate esinemist jälgis teiste hulgas suure tähelepanuga noorte tantsupeo C-segarühmade üldjuhi assistent Andi Einaste.
?On heameel märkida, et kõik Jõgevamaalt peole kandideerinud rühma sinna ka pääsesid ning et nad pole ka pärast viimast eelproovi trennitegemist unarusse jätnud,? ütles Andi Einaste. ?Omalt poolt ütlen, et tantsude väljakujoonised on juba valmis ja esimest korda tantsupidude ajaloos korraldatakse enne pidu kolmes eri paigas ? Tallinnas, Tartus ja Rakveres ? seminarid, kus tantsujuhid nende joonistega tutvuda saavad. Nii teavad juhendajad juba Tallinna tulles, kus nende rühmad tantsima ja mida täpselt tegema hakkavad. C-rühmade kava põhinumbriks peaks kujunema Maido Saare ?Jäljed?, mis kujutab neiu ja noormehe suhet. Loodan, et tantsijad suudavad selle suurel väljakul ka nii ära tantsida, et see ilus suhe vaatajateni jõuab. Siin noored seda igatahes suutsid.?
Tantsurühmad võivad sündida mitmel viisil. Jõgeva Ühisgümnaasiumi C-segarühm sündis nii, et kõigepealt olid olemas mõned tüdrukud, kes olid tantsinud Jõgeva kultuurikeskuse tantsustuudios hoopis teistsuguseid tantse, ent kellele juhendaja Merleen Läänemägi tasapisi ka rahvatantsupisikut sisse süstima hakkas. Siis otsustas ?algrakuke? mõned sõbrannad oma nõusse meelitada ning seejärel hakati poistele auku pähe rääkima, et segarühm kokku saada. Möödunud õppeaastal polnud poisid asja veel kuigi tõsiselt võtnud, enne tantsupidu said neist aga tõelised tantsufännid.
?Praegune partner on mul kolmas, kaks esimest ei hakanudki korralikult trennis käima,? tunnistas üks rühma tantsijatest Marta Makarevitð, lisades, et nende kooli õpilastest läheb laulu- ja tantsupeole umbes viiendik, õpetajatest iga teine. Ja nii on kindlasti paljudes koolides.
Endiselt laulurahvas
Nii külalisdirigent Andrus Siimon, kes tavaelus juhatab nii Eesti Rahvusmeeskoori, Teaduste Akadeemia Naiskoori ning Virumaa Poistekoori ja Noorte Meeskoori, kui ka teenekas rahvamuusikaspetsialist Ahto Nurk kiitsid Jõgevamaa pidu ja selle korraldajaid eesotsas Põltsamaa kultuurikeskuse juhataja Irja Paavoga.
?Pidu on tore, mitmekesise ja hästi koostatud kavaga,? ütles Ahto Nurk. ?Rahvapillimängijatel oli ainult natuke probleeme, kuna nad ei pääsenud lavale proovi tegema. Ja viisipille on Jõgevamaa kapellides vähevõitu, nii et viiuldajad pidin Tallinnast ise kaasa võtma. Aga eks me tuleval pühapäeval Tormas toimuval memme-taadi suvepeol mängi rohkem ja paremini.?
?Peokava oli hästi koostatud, proovide ajakava toimis minutipealt ning peomeeleolu on helge ja elav,? lisas Andrus Siimon. ?Eks sära lisa peole ju seegi, et noori lauljaid-tantsijaid on palju. Tänane pidu näitab, et eestlased on endiselt laulurahvas.?
RIINA MÄGI
