Tee kalade parema heaoluni

Kuigi kalad on kõige arvukamad põllumajandusloomad, omistatakse neile sageli üksnes majanduslik väärtus, jättes samal ajal kõrvale igasugused kaalutlused nende heaolust.


Arvestades, et viimase kahekümne aastaga on Eestis enam kui kuuekordistunud müüdud kaladest ja vähkidest valmistatud toodete hulk, näib õige aeg pöörata tähelepanu vesiviljelusettevõtetes kasvavate kalade pidamise tingimustele.
Olles kohaldunud elama vees, ei väljenda kalad ennast näoilme ega inimestele tajutava häälitsusena, mille tõttu võib inimestel olla keeruline kalu mõista või nendega samastuda. Tõenäoliselt on see üks põhjus, miks pole arutelu kalade heaolu üle saavutanud sama laia kõlapinda kui diskussioonid karusloomafarmide keelustamine või metsloomade tsirkustes kasutamise üle. Sõltumata sellest, millise mulje kalad inimestele jätavad, on tegemist mitmekesiste loomadega, kes tunnevad valu ja on elukeskkonna muudatuste puhul tundlikud. Euroopa Liidu ja Eesti tasandil kehtestavad nõuded kalakasvatustele eelkõige loomataude puudutavad õigusaktid, mis ei käsitle kõige ilmselgemaid kalade heaolu mõjutavaid tegureid, näiteks vee keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Kindlaid nõudeid kalade asustustiheduse ja veevarustuse kohta tuleb järgida vaid mahepõllumajanduses.
Analoogselt veiste, sigade ja teiste loomadega on hädavajalik kehtestada vähemalt põhimõtted vee kvaliteedi, kalade asustustiheduse ja söötmise kohta. Kalade kasvatamiseks taotletava tegevusloa puhul esitatavad andmed (nt ruumide, vee ja kanalisatsioonivõrkude plaan) ei ole otseselt seotud loomade heaoluga. Erinevalt näiteks Norras tegevusloa taotlejatele kehtestatud nõuetest, ei ole Eestis tegevusloa taotlemisel vaja esitada infot kalade kavandatava tapmisviisi kohta. Selle kohustuse puudumine jätab mulje, nagu oleks igasugune kalade tapmisviis ühiskondlikult aktsepteeritav.
Ka praegu on kalade julm kohtlemine keelatud. Loomakaitseseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on looma suhtes lubamatuks teoks muu hulgas looma vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu. Kahjuks ei ole siiani Euroopa Liidu ega Eesti tasandil otsesõnu ükski kalade hukkamisviis keelatud. Tegemist on olulise vajakajäämisega ning kõige julmemate kalade tapmisviiside keelustamine oleks esimene samm kalade heaolu parandamisel.
Sellele saab riik kaasa aidata muu hulgas riiklike toetustega. Kuigi põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet jagab toetust põllumajandusloomade parandamiseks, on vastavast meetmest seni kalad välja jäänud. Lisaks saab mõne kalade heaolu näitaja saavutamise seada PRIA vesiviljelussektoritele mõeldud toetuste andmise eelduseks.
Panuse kalade heaolu tagamisse saavad kalakasvatajad anda ise, avaldades avalikkusele informatsiooni enda kalade pidamise tingimustest.

Alan Paas,
jurist ja MTÜ Loomuse vabatahtlik

blog comments powered by Disqus