Teateid ümbrusest

Maarjapäe tuleb karu pesast välla, ütleb Torma kandi vanasõna. Aastaid tagasi tardus üks tuttav, kes hommikul oli maanteele  jalutama läinud, soolasambaks, kui kohtaski bussipeatuses karu. Lõpuks taganesid mõlemad. No seda ehmatust ja õnne igaüks  läbi elada ei saa…

Meie külas kasvatatakse igal aastal vähemalt üks varesepesakond üles, igal uuel hooajal on pesa siginenud uude kohta. Eile märkasin varest tegutsemas kõrge lehise otsas. Ja vanarahvas on märkinud, et maarjapäeval viivat vares juba esimese pesapalgi kohale, teisal, et siis juba munagi muneb ja Vaivaras arvati, et ristib juba oma lapsi. Aga ronk tegevat seda suurel reedel! Tea neid kõrgeid toimetamisi, paistab, et linnud kalendaarselt väga täpsed pole!

Oma kõndimised teen karjateel, kus sel aastal vaid suured metsaveoautod loigukohti süvendasid. Ei suuda ettegi kujutada, et vast 50 aastat tagasi karjalapsed sealt suuri pudulojuseid rohumaadele juhtisid… Praegu võib vahel näha vaid koerajalutajaid rada pruukimas. Külas peetakse väikesi koeri ja pole kombeks neid ketis hoida või niisama õues lahti lasta. Koerad on pidamisel nagu linnas, käivad väljas  koos peremehega. Ja on üks kutsa, keda peab ka kogu jalutuskäigu aja rihma otsas hoidma, muidu läheks väga kaugele….

Kulust paistavad lopsakad ja suverohelised lehed, tee ääres on varsti õitsemiseks valmis vereurmarohu puhmad! Õues on bergeeniad suvises seisus, nagu poleks külma ja talve üldse vahepeal olnudki! Kirikakardel on juba kolm suurt roosavalgekirjut õit väljas, hoolimata sellest, et mitu päeva jutti sulas päeva jooksul järjekordne uuslumi. Paljud püsikud pistavad välja tõusmetippe. Taliküüslaugupeenral on muld pragunenud, sest nemadki on pikkust visanud; talisibulapeenralt saab varsti pealseid, murulauk on küll vaid sentimeetrine…

Muret teevad poolemeetrised elupuud, nad tunduvad nii räsitud. Minu naaber väitis, et tema väga vana elupuud käivad suve jooksul söömas metskitsed. Tea, mis parasiite nad tõrjuvad, sest kas mürgine elupuu õige söök on? Juba mullu oli nii, et keegi käis elupuude kallal, aga suve jooksul taastusid… Loengi kirjandusest, et väikest pügamist taluvad hästi.

On aeg, et igast rohelist värvi taimeliblest tunned rõõmu. Eks suvel tuleb osa rohelusega võitlema hakata, sest “uhaka ja orjavitsa kasuse halva maa pääl kah..”.

i

EHA NÕMM

blog comments powered by Disqus