Kevadtorm toimub tänavu juba neljandat aastat ja õppuse juhtstaap asub seekord Jõgeva maakonnas Kuremaal. Õppuse üldjuht on, maaväe ülema kohusetäitja kolonelleitnant Meelis Kiili, kes oli sama õppuse üldjuht ka möödunud aastal.
Jõgeva mehed lähevad viivituslahingusse
Jõgevamaa on Kevadtormi kaasatud alates pühapäevast, mil Eesti teedel liiguvad kaitseväe sõidukite kolonnid väeosadest Kevadtormi koondumisalale Tormasse. Kaitseväe kolonnis on sõidukite liikumiskiirus maanteel kuni 70 km tunnis, asulas kuni 50 km tunnis ning liikumisel on nende vahe 50 meetrit.
Kaitseliidu Jõgeva maleva esindaja, leitnant Hardi Perk ütles Vooremaale, et Jõgeva maleva kaitseliitlastest üksus, mis koosneb 60 mehest, ühineb tema juhtimisel Kevadtormiga alles õppuse kolmandas etapis. Tegemist on viivituslahingu imiteerimisega, kus tuleb kindla aja jooksul vastase üksusi kinni hoida.
?Kuhu meil täpselt tuleb minna, pole veel teada, ootame operatiivset käsku,? lausus Perk.
Üldse koosneb õppus Perki sõnul kolmest osast, kaitsele asumisest (14.-15. mai), rünnakust (19. mai) ja viivituslahingust (20.-25. mai).
Avamisrivistus ja relvanäitus Avinurme
Õppuse põhitegevusalad hõlmavad Iisaku, Lohusuu, Avinurme, Ulvi, Mustvee, Sadala, Torma ja Kuremaa piirkonda. Suurõppuse avamisrivistus on kolmapäeva keskpäeval Avinurmes.
Õppuse teabekeskuse ülema Georgi Kokoshinski sõnul on Avinurme staadionil vahetult peale suurõppuse pidulikku avamist ka relvanäitus, kuhu on oodatud kõik huvilised. Traditsiooniline külastuspäev, kus samuti huvilistele infot jagatakse, on planeeritud 23. maile, kuid kus täpselt, pole veel teada.
Erinevatest väeüksustest on tänavuses Kevadtormis esindatud Pärnu Üksik-jalaväepataljon, Viru Üksik-jalaväepataljon, Üksik-vahipataljon, Tapa Väljaõppekeskus ning Staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskuse Üksik-sidepataljon. Üle Eesti piiri tunginud väljamõeldud vastase ülesandeid täidavad õppusel Scoutspataljon ja Jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon.
Õppuse pearõhk lasub Kokoshinski sõnul tänavu aga Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonil.
Päris laskemoona õppustel ei kasutata
Kohalikelt elanikelt ootab kaitsevägi kannatlikkust ja mõistvat suhtumist, sest müra on kindlasti tavalisest suurem. Õppuse käigus võidakse kasutada imitatsioonivahendeid, näiteks paukpadruneid või lõhkepakette. Päris laskemoona lahingute imiteerimisel ei kasutata. Kuna tegutsetakse nii päevasel kui ka öisel ajal, kasutatakse ka valgustusrakette ning kattesuitsu.
Kaitseliidu Jõgeva maleva leitnant Hardi Perk kinnitas, et õppusel osalevad üksused järgivad kõiki eraomandi ja keskkonnakaitsega seotud piiranguid ning nõudeid. Perk kinnitas, et kõikide maaomanikega on tegevus juba kooskõlastatud ja avaldas lootust, et õppus möödub ilma äpardusteta.
Õppuse läbiviijad hoolitsevad selle eest, et pärast üksuste lahkumist õppuse piirkonnast ei jääks maha mingeid jälgi ega reostust. Kogu õppustel kasutatav tehnika märgistatakse õppuse logoga sõidukite esiklaasil, Maastikualad, kus kehtivad piirangud, märgistatakse puna-valgetriibulise lindiga.
JAANIKA KRESSA
