Tänavune märts oli tavalisest soojem ja sajusem

Lõppenud märts oli Jõgeval viimase 90 aasta keskmisest kahe kraadi võrra soojem ja kuu sademete summa moodustas sama perioodi keskmisest 150 protsenti.

Paastukuu esimene kolmandik oli veel külm ja lumine. 7. ja 8. märtsil mõõdeti öösel enam kui -20kraadist külma ja päevalgi jäi õhutemperatuur valdavalt miinuspoolele. Hommikuti olid puud härmas. Aeg-ajalt tuli värsket lund juurde. Lume paksus püsis kogu esimese kümmepäevaku jooksul põldudel enam kui 30- sentimeetrisena.

Väikesed linnud külastasid endiselt tihedalt inimeste välja pandud söögikohti. Lähenevast kevadest andsid märku 5. märtsil Jõgevale saabunud esimesed künnivaresed, kes istusid esialgu vaikselt pesapuudel. Samuti sulatas päike selge ilmaga puude lähedal lume madalamaks ja tumedate tüvede ümber tekkisid lumeta ringid. 

Lumi vajus jõudsalt madalamaks

10. märtsist läks ilm soojaks ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis üle nulli. Järgnevate päevadega hakkas lumi vajuma jõudsalt madalamaks. Teed ja tänavad sulasid vett täis ning muutusid libedaiks. Lume alla kogunes vesi. Öösiti külmetas ja hommikuks tekkis lumele tugev koorik, mis kandis külmematel hommikutel inimestki peal.

Ilm oli tuuline ja muutlik. Aeg-ajalt sadas lund ja vanale tihenenud lumele kogunes peale värske, kohev, kuni kolme sentimeetri paksune lumekiht. Vaatamata 2…6-kraadistele  päevastele maksimaalsetele õhutemperatuuridele, võttis lumeminek aega. Esimesed mustad laigud tekkisid siinkandis põldudele alles 22. märtsi õhtuks, kui  termomeetrinäit  oli päeval ligi üheksa soojakraadini tõusnud. Valdav osa maastikust sai lumest vabaks 26. märtsiks, mis on viimase 90 aasta keskmisest paar päeva hiljem. Lumikate oli püsinud maas 31. detsembrist alates, s.o 85 päeva. 

Lumikellukesed õitsesid juba märtsi keskpaigas

Soojades kohtades maja seina äärtes sulas lumi kiiremini ning esimesed lumikellukesed tulid nähtavale ja õitsesid juba kuu keskpaiku. Kuna maa oli vähe külmunud, siis tulid lilled lume alt välja peaaegu õitsvatena. Kuu lõpuks võis näha õitsemas krookusi, märtsikellukesi, lumekuppe ja –roose, sinililledel olid päikesepaistelistes kasvukohtades õiepungad näha, kasemahl jooksis, lepaurvad levitasid tolmu. Ka sarapuu-urvad olid pikaks veninud, kuid tolmu veel ei andnud.

Põldudel lume alt nähtavale tulnud taliviljaorastel oli näha haudumisest, lumiseenest, tüfuloosist, vettimisest tekkinud kahjustusi. Talvekahjustused on esialgsel hinnangul väiksemad kui eelmisel aastal.

Kuldnokad jõudsid talvituskohtadest Jõgeva kanti tagasi kuu keskpaigaks. Künnivareseid oli selleks ajaks juba kohal arvukalt ja nad tegid pesade ümber suurt lärmi, hallvaresed tegelesid pesa ehitamisega – kogusid peeneid oksi ja pehmet materjali pesa vooderduseks. Suurem lindude ränne algas koos soojade ilmade ja lumevabade laikude tekkega maastikus kuu viimasel kümmepäevakul, kui saabusid lõokesed, kiivitajad ja metsvindid, nähti lendamas luiki, hanesid, kajakaid, oli kuulda sookurgede hääli.  

Aprill pakub äärmusi

Milline on olnud aprillikuu ilm Jõgeva 1922-2011. aasta andmetel? Aprill on tuntud kui väga muutliku ilmaga kuu. Selles kuus on esinenud jüripäeva paiku nii suurt lumetuisku kõrgete lumehangedega kui ka südasuvist kuumust.

Äärmustemperatuurideks on mõõdetud jürikuul -23,7 °C (1956. aasta 6. aprillil) ja 27,1 °C (2000. aasta 24. aprillil), viimase 90 aasta keskmine 3,7 °C.

Aprillikuu sademete summa on kõikunud 83 millimeetrist 1970. aastal kuni viie millimeetrini 1965. aastal, vaatlusaastate keskmine 36 mm.

Suurimad lume paksused mõõdeti 2011. aastal — kuu alguses üle 50 cm. Kuu teisel poolel sadas kõige paksem lumi maha 1988. aastal jüripäeval, kui lume paksus tõusis üle 30 cm, kusjuures hanged ulatusid kohati ligi meetrini.

i

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

blog comments powered by Disqus