Et Eestis on surmapõhjuste edetabelis kardiovaskulaarsed haigused vaieldamatult esikohal ja südamelihase infarkt põhjuste seas üks sagedasemaid, on samuti üldiselt teada. Esimesed häirekellad sunnivad inimesi arsti poole pöörduma. Kui ilmneb, et esinenud valud ei olnud antud juhul südamepatoloogiaga seotud, rahunetakse ja öeldakse, et arvasin ise ka nii; mul on kaelaradikuliit ja lülisamba muutused kogu aeg olnud. Peetakse loomulikuks, et keskealisel inimesel esineb nn radikuliit, valutab mingi liiges, esinevad valud ristluudes ja seljas, kaelalihaste pingest tekivad peavalud.
Valusid kaebavad ka noored
Valud vähendavad oluliselt tööstressi taluvust ja piiravad inimese liikumisaktiivsust, seega tegevusvabadust. Tekib krooniline väsimus ja vallandub terve sümptomite kaskaad, mida rahva seas tuntakse «närvidest põhjustatud tervisehäirete» nime all. Sotsiaalsete probleemide lisandumisel need hädad süvenevad ja viivad lõppkokkuvõttes orgaaniliste haiguste tekkimiseni.
Murelikuks teeb fakt, et valude üle peas ja rindkeres kaebavad järjest nooremad, sageli alles koolipingis istuvad inimesed.
Südamelihase infarkt ei alga üldjuhul noores eas, kuid juba nooruses saavad alguse mehhanismid, mis lõpuks selleni võivad viia. Südamehaiguste tekkimise protsess saab alguse juba lapseeas, kulgeb tavaliselt märkamatult ja avaldub alles keskeas või veel hiljem komplikatsioonidena. Eestlaste riskiaste haigestumiseks südame- veresoonkonna haigustesse on Euroopas üks kõrgemaid. Tallinna Südametervisekeskuse andmeil on 1/3 meestest ja 1/6 naistest ülikõrge risk haigestuda südamehaigustesse.
Üldtuntud ja teatud on südamehaiguste riskitegurid: pärilikkus (lipiidide ainevahetuse häire), liikumisvaegus, kõrgenenud vererõhk, ahelsuitsetamine, ülekaal, suhkruhaigus jt. Sellest rääkimine on kõiki ära tüüdanud, kuid riski vähendamiseks rakendatavad komplekssed abinõud juurduvad elanikkonna teadvuses väga visalt.
Tavaliselt unustatakse, et organism on tervik, et ühe riskiteguri mõju suurenemine suurendab ka teiste riskitegurite mõju ja seda mitmeid kordi. Näiteks teavad kõik, et kehalise aktiivsuse vähenemine talvel suurendab kehakaalu ja kolesteroolitaset veres, kui toitumisharjumused jäävad samaks. Kui aga inimesel soovitatakse elureziimi südamesõbralikumaks muuta, on tal tuhandeid põhjusi, miks seda pole võimalik teha. Loodetakse peamiselt meditsiinile ? mitmesugustele protseduuridele ja ravimitele. Kahjustatud veresooni ei ole kahjuks võimalik enam «terveks teha».
10 000 sammu päevas
Kahjuks kalduvad paljud noored inimesed enesehävitamise ja nautiva eluviisi teele. See, kuidas elatakse koolilapse ja noorena, on alustalaks kogu ülejäänud eluks. Väga oluline on kehaline aktiivsus.
Vajalik koormus südamele on 10 000 sammu päevas, see tähendab vähemalt pool tundi välejalgset liikumist. Liikumine igapäevase elu harjumusliku osana kipub aga muude vajaduste varju jääma. Vabandusi, miks ei liiguta, leiab alati ? pole aega, võimalust, kohta. Elu möödub peamiselt istudes.
Liikumishäireta põhjused saavad alguse lapseeas, 10-13-aastaselt, kui laps hakkab kiiresti pikkusse kasvama. Samal ajal jääb lihaste areng varases puberteedieas pikkuse kasvust oluliselt maha ja lihased on seetõttu nõrgavõitu.
Paljudel juhtudel on esialgne sirgumine ebaproportsionaalne ? jalad on pikad, keha suhteliselt lühike. See tingib keha raskuskeskme nihkumise. Et püstiasendit säilitada, hakkab laps seisma, puusad ees. Nimmepiirkond muutub nõgusaks ja selg tõmbub kühmu. Vaagna ja kehatüve vahelise väärtasakaalu tulemusena muutub puusa- ja põlveliigeste asend, põlveliigesed on ülesirutatud. Sellist kehahoiakut nimetatakse ülekasvamise sündroomiks. Luude ja lihaste mittevastavus põhjustabki koordinatsioonihäireid, see aga vähendab kehalist töövõimet, eriti vastupidavust. Liikumissoov väheneb seetõttu veelgi. Siit saab alguse istuv elustiil, eriti kui huvid on istuva tegevusega seotud (arvuti). Hiljem on elustiili juba raskem muuta.
Rühihäireid tuleb ravida noores eas
Hilises puberteedieas (14-18-aastaselt) kehaehitus harmoniseerub, suureneb lihasmass ja paraneb koordinatsioon, kuid liigeste ja liigessidemete areng jääb üldisest arengust maha, need on nõrgad ja kergesti kahjustatavad.
40 protsenti õpilastest
Mida teha, et noorukid kasvaksid sirgete, tervete ja töövõimelistena? Probleem on tõsine. Tallinnas tehtud uuringute järgi kannatab liikumisvaeguse all ligi 40 protsenti IX klassi õpilastest. Kroonilisi tugi-liikumiselundite häireid mitmesugustes arenguastmetes esineb rohkem kui pooltel kooliõpilastest
? Tervislik elustiil ei kujune iseenesest. Seda on vaja kujundada lapseeast peale nii toitumis-kui ka liikumisharjumusi, õiget töö- ja puhkereziimi rakendades. Siin langeb põhirõhk perele.
? Nõrkade lihaste tõttu vajab keha asend pidevat kontrollimist. Valus on vaadata, kuidas paljud lapsed istuvad toolil lausa kaardus seljaga, losutavad diivanil viltuse seljaga ja käivad ettepoole kühmus. Kõik lastega tegelevad isikud ? vanemad, vanavanemad, õpetajad, kusjuures mitte ainult võimlemise õpetajad jt ? peaksid jälgima nende kehahoiakut ja ebaõigele rühile tähelepanu juhtima.
? Hädavajalik on õpetada lapsi arvutiga töötamisel töökaitse-eeskirjadest kinni pidama. Selle järgi tuleb iga kahe tunni jooksul veerand tunniks arvuti tagant püsti tõusta, sirutusharjutusi ja silmaharjutusi teha.
? Kehahoiakuhäirete ilmnemisel on vaja teha spetsiaalseid harjutusi kõhulihaste ja reie tagumiste lihaste tugevdamiseks. Nende harjutuste õppimiseks on vaja pöörduda taastusravispetsialistide poole Jõgeva haiglas või Tartus Maarjamõisa polikliinikus. Kodus tuleb neid harjutusi iga päev ja pikka aega, siis on võimlemisel ka tulemusi.
? Noorukieas tuleks vältida lülisammast koormavaid jõuharjutusi. Jõusaalis võiks treenida ainult asjatundliku juhendaja käe all.
Kõveraks kasvanud puud ei ole võimalik sirgeks painutada, rühihäireid on võimalik välja ravida ainult noorukieas, enne nende fikseerumist.
EEVI MAISTE, kardioloog
