Stiilne õpetajate päev Puurmanis

Sel teisipäeval tähistati paljudes koolides õpetajate päeva, mil pedagoogid traditsiooni kohaselt puhata saavad, sest tunde annavad lõpuklasside õpilased. Puurmani Gümnaasiumis olid õpetajad seekordsel pidupäeval riides koolimajale sobivas stiilis ehk mõisaaegsetes tualettides.

Idee õpetajate päeva kostümeeritult tähistada tuli kooli direktori Tiina Oolo sõnutsi õpilastelt. “Arutasime seda ideed kollektiiviga septembri lõpus ning see meeldis kõigile,” rääkis direktor, kelle arvates on see üks võimalus koolielus korraks igapäevarutiinist välja tulla.

„Sobiv kostüüm oli mõnel õpetajal endal olemas, mõnel oli neid lausa mitu ning nad olid lahkelt nõus neid kolleegidega jagama,” rääkis Oolo. Kleite saadi ka Vanemuise teatri kostüümilaenutusest.

Kui õpetajad teisipäeval koolis ringi hakkasid liikuma, olid õpilased nende välimusest vaimustuses. “Lapsed täitsa ahhetasid,” kinnitas kooli direktor. Ise tundsid õpetajad end kostüümides väärikalt ja vastrenoveeritud mõisahoone vääriliselt. “Õpetajate igapäevatööd eriti ei väärtustata, sel korral lisasime ise endile väärika nüansi,” nentis Tiina Oolo.

Vastupidiselt välja kujunenud tavadele olid õpetajad sel päeval osalt ka õpilaste rollis. Hommikust lõunani said päevakangelased kuulata loengut Puurmani mõisa ajaloost ja  omanikest, neile jutustati värvikaid legende mõisa kunagistest elanikest.

<p style=”TEXT-ALIGN: justify; MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal”>Pärast seda, kui abituriendid õpetajatele võimu koolimajas tagasi olid andnud, toimus pidulik aktus.

“Praegu on veel vara öelda, kas selline õpetajate päev jääb meie koolis traditsiooniks või mitte,” sõnas kooli direktor, lisades, et koolis võiks korraldada kostüümipeo, kus ka õpilased osalevad. “Väga hea oleks teha samas stiilis jõulupidu, koos saani- või vankrisõiduga. Pärast remonti on mõisahoonel väga kaunis valgustus. Jõulupeo ajal annaks see kostüümidele ja kogu õhkkonnale palju juurde,” tegi Tiina Oolo plaane, kinnitades samas, et need on praegu siiski vaid plaanid.

i

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus