Ettevõtte müügijuhi Kersti Zelinski sõnul on peamisteks ostjateks kauplused, restoranid ja baarid. “Samas teeme me ka konkreetsetele klientidele tellimustöid. Kui vaja, siis valmistame kasvõi ainult üheainsa eseme,” teatas ta.
“Meil on tootmises üle 350 erineva mudeli, alates viinapitsist kuni suure põrandavaasini,” lisas OÜ Siimusti Keraamika tehnoloog Natalja Sukk.
Kui eelmise sajandi 20-40ndatel aastatel valmistati peamiselt savist elektriisolaatoreid ja ahjupotte (-kive), siis 1960. aastatel spetsialiseeruti täielikult majapidamisnõude tootmisele. “Üleminek keskküttele muutis vajaduse ahjupottide järele minimaalseks,” kirjutas 1986. aasta 23. augustil ajalehes Punalipp Hillar Ümar.
Kevadel lähevad kaubaks lillepotid
“Meil on siiski ka hooajakaupu. Näiteks valmistame me kevaditi rohkem lillepotte. Sügisest alates teeme jälle jõulutooteid, näiteks küünlajalgu, aluseid, kandikuid jne,” rääkis Natalja Sukk.
“Meie agendid sõidavad vabariigis ringi ja kaup viiakse kaubabussidega tellijale kohale. Kuid ostjad käivad ka ise Siimustis tellitu järel. Kaupa saab tellida kataloogide alusel,” kõneles Kersti Zelinski.
“Vabariigis on meil turg olemas, kuid toodete eksportimisel välismaale tuleb meil veel kõvasti tööd teha,” tunnistas Kersti Zelinski.
“Me anname endast parima ja loodame veel sada aasta töötada,” oli Natalja Sukk optimistlik.
Teisipäeval oligi OÜ Siimusti Keraamika juhataja Avo Korb Tartus uut kaubabussi toomas.
Nõukogude ajal oli Siimustis Tallinna Keraamikatehase tsehh.
“1992. aastal võtsime tsehhi varad rendile ja alustasime tööd iseseisva ettevõttena, millele panime nimeks AS Siker. Alates 2002. aasta 3. septembrist kujundasime savitööstuse ümber OÜks Siimusti Keraamika. Ettevõttel on ka paremaid aegu olnud. Veel 1998. aastal töötas Siimustis 70 inimest,” kostis pearaamatupidaja Maret Vooder.
Kvaliteetne savi Põlvamaalt
Saviesemeid valmistatakse aga Põlvamaalt Joosu karjäärist toodud savist.
“See on ainuke koht Eestimaal, kust saab kvaliteetset savi hankida. Üheksakümnendate aastate alguses varustasime ettevõtte pikaks ajaks kvaliteetse saviga ja vedasime Joosu karjääri tühjaks. Siimustisse veetud savist jätkub meile veel viieks aastaks,” lisas Natalja Sukk.
Rasvase savi lahjendamiseks kasutatakse liiva, tellisepuru ja nefeliini. Trumlisse pannakse 2 tonni kuivainet ja lisatakse vett. Öö jooksul jahvatatakse segu peeneks. Siis valatakse see vanni.
Toodete valmistamiseks kasutatakse kahte liiki savi: 30- protsendilise niiskusesisaldusega vormimissavi ja 60-protsendise niiskusesisaldusega valamissavi.
“Vormimismasina abil valmistame vormimissavist lihtsamaid ja suuremaid esemeid nagu lillepotid ja põrandavaasid. Valamissavi valame aga spetsiaalselt iga eseme jaoks valmistatud vormi. Soomlastele näiteks meeldivad kandilised esemed ja ka savist suveniirpaadid. Savi tahkub vormis kolm tundi. Siis valame esemest nõrgunud ülejäägi välja ja vabastame toote vormist. Pärast ühe päeva kuni nädala pikkust riiulil seismist paneme tooted eelpõletusahju. Soojal ajal võtab nende kuivamine vähem aega, külmal ajal aga rohkem. Pärast seda põletame neid ahjus tuhande kraadi juures 11 tundi. Siis glasuurime tooted ja põletame uuesti 1050-1080-kraadises kuumuses 8 tundi. Esemete mahajahtumiseks kulub teine kaheksa tundi,” kirjeldas tööprotsessi tehnoloog Natalja Sukk.
RAIVO SIHVER
