Eesti parim naissportlane 2018. aastal Saskia Alusalu veetis pärast tänavuse hooaja lõppu poolteist nädalat kodus, enne kui sõitis Hispaaniasse akusid laadima. Kuid mõtted keerlevad tippsportlasel juba järgmises talves.
Oled nüüd nädalapäevad kodus olnud. Kas lõputud intervjuud ja esinemised on Sind ka väsitanud?
„Seda mitte, sest sellist melu nagu pärast olümpiat, pole sel talvel olnud. Huvi on ikka, kuid veidi rahulikumal tasemel. Loomulikult on selles reas suuremad meediakanalid, sponsorid, nagu ikka. Ega mul ka eelmisel talvel raske polnud, kuid pidin lihtsalt valikuid tegema, sest igale poole ei jõua.”
Kuidas Sa lõppenud hooaja iseenda jaoks sõnastad?
„Huvitav hooaeg oli. Ma olin stabiilsem kui kunagi varem. Keskendusin hästi palju üksikdistantsile, 3000 meetrile ja tehnikale. Ning see läks ka oluliselt paremaks. Mass-stardi taktikaga on ka vaja tegeleda, kuid sõidutehnika ja füüsis on ikkagi olulisemad. Kui need on olemas, siis jaksad ka taktikat ellu viia. Taktika suudad omandada lühema ajaga.”
Kui sõita ei jaksa, siis taktika ei aita?
„Täpselt, seepärast suunasin põhitähelepanu muule. Ka treener Bjarne Rykkje ütles selle kohta, et olin tänavu parem uisutaja kui eelmine aasta. Kuigi ma ise ütlen, et ma ei sõitnud seda õiget tulemust nii-öelda paberil välja. Aga spordis on ikka nii.”
Nii et oled läinud aasta-aastalt paremaks?
„Küllap nii see on. Ja senimaani, kui toimub areng, pean ka rahul olema.”
Mis Sind järgmisel aastal peaks edasi viima?
„Ma ei näe ühtegi konkreetset asja, mida peaksin kapitaalselt muutma. Kuna olen viimased aastad stabiilselt arenenud, siis tuleb samal rajal jätkata. Uue treeneri käe all on toimunud mõned väikesed muudatused, kuid üldises plaanis on kõik samaks jäänud. Pean sama teed jätkama.”
Tänapäeva kiiruisutajad ei aja vist enam taga üldist kilometraaži nagu Antsoni aegadel?
Kindlasti. Ma ei oska öelda, palju ma aastaga kilomeetreid maha sõidan. Lihtsalt igal treeningul on oma kindel eesmärk. Näiteks intervalltreeningud, mahutreeningud (rahulikuma tempoga palju ringe), tempotreeningud, vahel ka sprinditreeningud. Kõige juures tuleb alati pöörata tähelepanu tehnikale. Kilomeetrite läbimine pole otseselt eesmärk, sest ka ringe arvestame minutitega. Mõõdetakse minuteid, mitte ringide arvu. Näiteks treening, kus tuleb läbida lõike 5 x 8 minuti jooksul. Lähenemine on hoopis teine.”
Uuel hooajal loodad Sa harjutama hakata koos Norra koondisega, kuna Su hollandlasest treener juhendab ka Norra koondist?
„Lõppenud hooajal tegin Rykkjega osaliselt koostööd, kuid nüüd sooviks seda teha juba täisajaga. Kas selline plaan õnnestub, pole hetkel veel teada. Eelmisel aastal polnud treeneril selleks endal aega, kuna ta treenis esimest aastat Norra koondist, kuid nüüd on ta nõusoleku andnud. Lõpliku vastuse peab aga selles osas langetama Norra Uisuliit, kas nemad minu harjutamist Norra koondise juures ka aktsepteerivad. Eelmisel aastal kuulus Norra koondisse viis meest ja neli naist, kuna nüüd paar naist koondisest välja langevad, oleks minu juuresolekut laagrites vaja.”
Palju norralase Rykkje stiil erineb Su eelmise treeneri Tristan Loy omast?
„Natuke ikka erineb. Bjarne on väga hea tehnika treener, sellepärast tundsin, et tema oskab mind edasi aidata. Treeningkavad on ikka ka erinevad, aga pigem on üldine stiil sarnane. Näiteks Põhja-Ameerika uisukoolkonna stiil on juba palju teistsugusem.”
Hooaja lõpetasid Eesti rekorditega Põhja-Ameerika radadel. Kas rekordeid saabki uisutada ainult Calgarys või Salt Lake Citys?
„Põhimõtteliselt küll. Calgary uisuhall, mis viimase suve oli remondis, ei ole hetkel siiski nii hea kui oli varem. Nii et järgmisel hooajal sõidetakse kõik rekordid ilmselt Salt Lake Citys. Lisaks asub see ka merepinnast kõige kõrgemal.”
Mis tunne seal sõita on?
„Imelik, sest sõidu lõppedes oled nagu purjus, millestki ei saa aru, midagi ei võta vastu. Ajus enam hapnikku pole. Kunagi pole pärast sõitu nii paha olla kui seal. Aga tulemused on head.”
Kuidas uue hooaja eelarve täitub? Kas olümpia neljas koht on muutnud sponsorite leidmise lihtsamaks?
„Kuigi ma ka ise arvasin, et pärast edukat olümpiat on selles osas lihtsam, siis pean tunnistama, et lihtne pole olnud. Olen tohutult tänulik kõigile neile, kes on mind toetanud ja toetavad ka edaspidi. Rohkem on neid, kes on nõus väikeseid minidiile tegema. See on küll tore, kuid eelarvet on niimoodi keeruline kokku saada. See võtab palju aega ja energiat.
Nüüdki olin kolm päeva seepärast Tallinnas. Kohtusin oma seniste toetajatega, pidasin läbirääkimisi uutega. Uuendasin lepinguid. Tööd tuleb selle nimel teha. Ühest küljest on see väsitav, kuid teisalt õpin sellest palju olulist juurde, loon kontakte. Kõik see eeldab lepingupartneritega ühisele lainele jõudmist. Tegemist on nagu omamoodi loometööga.”
Jõgeva maakonnast Sul suurtoetajat ei ole?
„Kahjuks ei.”
Ja Sa oled ise enda manager?
„Olin 100 protsenti enda manager, aga tänaseks on appi tulnud kaks abilist, Marek Vister ja Are Altraja. Tegelen ise ka sponsorite leidmisega endiselt palju, sest mõlemal neil on oma töö, aga nad on mulle suureks abiks ja olen selle eest väga tänulik. ”
Millal uue hooaja ettevalmistusega alustad?
„Hetkel on ikkagi puhkeperiood, küll aga sportlasele tähendab see pigem aktiivset puhkust. Kui olen harjunud tavapäraselt kaks korda päevas treenima, siis lihtsalt pole hea ega ka tervislik olla, kui mitte midagi ei tee. Tõsisem ettevalmistus algab maikuu alguses.
Puhkamiseks pean aga Eestist ära minema, sest siin ma puhata ei saa. Eestis on mul alati kiire.”
Millised eesmärgid on Sul järgmiseks hooajaks?
„Tahaksin treenida koos Norra tiimiga. Eesmärk on edukalt esineda kõikidel MK-etappidel ja kvalifitseeruda seeläbi MM-ile ja EM-ile. Need toimuvad Salt Lake Citys ja Heerenveenis. Põhiliselt panustan 3000 m distantsile ja ühisstardile. Kuigi ma arvan, et potentsiaali on mul ka 1500 meetris, aga ma ei ole sellele nii palju panustanud. Kõike korraga lihtsalt ei saa.”
Palju Sa aastast kodust ära oled?
„Septembrist märtsini olen täiesti ära, vaid viis päeva jõulude ajal olen kodus. Siis veel suvisel perioodil laagrid – juunis, juulis, augustis. Nii et sisuliselt üheksa kuud ehk kolmveerand aastat olen kodust eemal. Kuid ma ei mõtle enam sellele. Kunagi alguses oli raske, kuid olen aastatega kohanenud. Seitse kuud elan reaalselt kohvrite otsas, sõites ühest kohast teise. Sellega pead harjuma.
Kui ma poolteist nädalat olen kodus olnud, tunnen ennast juba imelikult. Nagu peaksin kuhugi minema… Kuigi loomulikul pole olemas teist sellist kohta nagu kodu ja ma väga naudin perega koos olemist.”
TIIT LÄÄNE
