“Vaadake, et lilled ilusti vaasi saavad ja pakkuge kõigile torti ja kompvekke,” jagas saja- aastane juubilar juhiseid oma lähedastele ja haigla töötajatele. Samuti muretses ta, millal jõuavad õnnitlema Põltsamaa valla esindajad ja palus neile ikka maiustusi alles hoida. Linda Männasoo kuulas huviga, kui talle loeti ette Eesti vabariigi presidendi Arnold Rüütli ja Jõgeva maavanema Aivar Koka tervitustelegrammid. Sünnipäevaks kingitud lilledest meeldisid Linda Männasoole kõige rohkem rukkililled.
Oma hooldusravihaiglas olekut põhjendas kõrges eas daam aga paraja huumoriga. “Ega mul tervise üle midagi tõsist kaevata polegi, vaid silmanägemine on äärmiselt viletsaks jäänud. Haiglas olen aga seetõttu, et oma pojale ja tema perele puhkust anda, muidu peavad minu eest kogu aeg hoolitsema, nad vajavad aga samuti rohkem vaba aega.”
Paarkümmend aastat elas Linda Männasoo Adaveres, kust pensionärid teda ka õnnitlemas käisid. Aastakümneid oli tema kodu aga Viljandis, kus ta töötas õmblejana nii eraettevõtjana iseseisvusaastatel kui ka õmblustööstuses sotsialismiajal. Muide, juubelisünnipäeval pani vanaproua selga endaõmmeldud roosilise kleidi. Küsimusele, milline on kõrgesse vanusesse jõudmise retsept, vastas Linda: “Ikka tööd tuleb teha. Mina olen elu aeg tööd teinud. Vahepeal õmblesin nii päeval kui ka öösel ja magasin vaid kolm-neli tundi. Mõnikord sai ka haltuurat tehtud, sest ega põhitööga ju ära ei elanud. Nii see elu käis.”
“Linda Männasoo on väga vahva memm. Kui ta vahel muusikat kuuleb, hakkab ta koguni jalgadega tantsuliigutusi tegema. Sageli palub ta end televiisori juurde viia. Pilti ta küll ei näe, juttu aga kuuleb küll ja elab sellele huviga kaasa, ” rääkis Põltsamaa hooldusravihaigla arst Leili Sulg.
JAAN LUKAS
