Sadalas on võimalik jätkata põhihariduse andmist

Hariduse rahastamisel meie riigis kehtestatud pearahasüsteemiga kaovad väikekoolid. Kardetakse, et väikeses maakoolis ei saa head haridust – see on tingitud kitsast mõtteviisist.

Väidetakse, et väikesed maakoolid neelavad mõttetult palju ressursse ega suuda pakkuda head haridust. 

Võtke eeskuju Soomest

Soome näitel võib järeldada vastupidist: igas neljandas Soome koolis on alla 50 õpilase ja Soome on rahvusvahelises PISA haridusuuringus meist tublisti eespool. Soome lapsevanemad saavad olla alati kindlad, et kodulähedane kool on parim — see on eeskujuks maailmale. Kehtib üldine arusaam, seda ka haridusministeeriumis, et põhiharidust peab olema võimalik  omandada võimalikult kodu lähedal.

Väikekoolide sulgemine meil on kokkuhoid meie laste turvalisuse ja individuaalse arengu arvelt.

Teadlased on kindlaks teinud, et ainult üksi olles on inimene võimeline loovalt mõtlema. XX sajandi teisel kümnendil kirjutas Albert Schweitzer: “Inimese võime olla kultuurikandja, see tähendab kultuuri mõista ja kultuuri heaks toimida, sõltub sellest, et inimene on ühteaegu mõtleja ja vaba. Kultuur eeldab vabasid inimesi.”

Vähem olelusvõitlust

Kuidas saavutada, et inimesel oleks rohkem vabadust? Selleks tuleks talle luua sellised tingimused, et olelusvõitlus nõuaks talt endalt vähem pingutust. Selle probleemile on lahendus – v ä i k e k o o l maal. Suurte koolide eelistamine väikestele maakoolidele kisub lapse lahti toitvast maast, oma kodust ja loodusest. Katkeb maarahva kultuuri järjepidevus, vaimne alge lapses kärbub. Meie vanema põlvkonna arengu järjepidevuse katkestasid sõda, küüditamised, vangistamised. Ütluses, et oma põllumaa ja elupaiga kaotusega algab ebanormaalne elu, on üleliiagi tõtt.

Kodust kaugel koolis käimine toimub lapse vabaduse arvelt. Tema olelusvõitlus aktiviseerub, vabadus väheneb. Vabaduse piiramisega seondub ülepingutus. Inimene, kes pole vaba, muutub vägivaldseks. Seda näitavad lõhutud bussiootepaviljonid, rüüstatud kalmistud ja monumendid, alaealiste suur kuritegevus, enesetapud, alkoholi ja uimastite tarbimine ja muu vägivald. 

Suures koolis puutuvad õpilased kokku nagu võõrad võõrastega. Olud takistavad suhtuda neil üksteisesse nagu inimene inimesse. Lõpuks nad harjuvad sellega ega taju oma ebaisikulisust millegi ebaloomulikuna. Sellest tingituna laostub vaimne pool.

Väike maakool on väga vajalik

“Kus kaob teadmine, et iga inimene läheb meile korda, seal löövad kultuur ja eetika vankuma,” kirjutab A. Schweitzer. Kool on lapse jaoks. Lapse ja kultuuri arengu seisukohalt on väikesed maakoolid meie Eestile vägagi vajalikud. Jättes lapsele alles tema väikese kodulähedase kooli, loome talle võimalikult soodsamad elutingimused, see omakorda on eelduseks tema vaimsele ja kõlbelisele täiustumisele.

Praeguseks on ühiskonnas kujunenud kindel seisukoht, et lapsel peaks  olema võimalik käia põhikoolis võimalikult kodu lähedal. Kindlasti hukkub siis ka kooliteel vähem lapsi. Tuletage meelde Pala katastroofi; viis aastat tagasi hukkus Vägaris üheksa-aastane laps bussist maha tulles, Torma valla laps on väga raskes seisus haiglas. Kas seda kõike on vaja? Mõelge sellele.  Ka lasteaia arengukavas toodud laste rahuloluuuringu analüüs näitab, et kümnel protsendil lastest puudub turvatunne bussis teel lasteaeda ja koju.

Kokkuhoid näiline

Sadala 9-klassilise kooli reorganiseerimine väiksema arvu klassidega kooliks on laste seisukohalt kahjulik ja seda kahju ei kaalu üles näiline rahaline kokkuhoid, kui seda märkimisväärselt üldse on. Meile toodud arvestuse kohaselt kulub vallal ühele kaugemal õppivale lapsele 1356  eurot aastas. Samuti kasvavad perede kulutused, kui laps on tarvis kaugemale kooli saata.

Laps sirgub normaalselt, kui tal on ülevaade tulevikust ja teadmine kõige püsivusest ja stabiilsusest. Selgusetu homne ja muutuvad tingimused kulutavad arenguks vajalikku energiat. Kui lapse vajadusi ei rahuldata, siis võib tema elu minna ebasoovitavas suunas. Nii sünnivad asotsiaalsus ja psüühikahäired.

Pealegi peletab selline teguviis piirkonnast eemale noored pered, valla elanike arv hakkab veel kiiremini kahanema. Hea näite tõi hariduskomisjoni koosolekul Leana Anton, mis toimus tema kodukülaga kooli ümberorganiseerimise järel.

Sadala koolis on võimalik jätkata põhihariduse omandamist, selleks on koolis võimalused loodud.

i

MEERI OTTENSON, Torma vallavolikogu esimees

blog comments powered by Disqus