Sadala rahvas soovib põhikooli allesjäämist

Sadala põhikoolis  peetud rahvakoosolekul väljendati rahulolematust Torma vallavolikogu otsusega muuta õppeasutus kuueklassiliseks. Põhikooli allesjäämise pooldajad kavatsevad vastava otsuse peale Tartu Halduskohtule kaebuse esitada. 

Sadala põhikooli hoolekogu esimehe Sulev Märsi sõnul  esitatakse  Tartu Halduskohtule kaebus 27. märtsi Torma vallavolikogu otsuse “Torma vallavalitsuse hallatava asutuse Sadala põhikooli ümberkorraldamine” õiguslikkuse hindamiseks.

“Otsus toob kaasa väga kaugeleulatuvad negatiivsed   tagajärjed, mis on seotud   mitte ainult konkreetse kooli sulgemise, vaid piirkonna arenguga laiemalt ning seetõttu tuleb see otsus tühistada. Sadala kandi elanikke puudutab  kohaliku  põhikooli sulgemine valusalt, sest nad on sidunud oma elu,  tegevuse ja vara just selle paikkonnaga ja ilma neid kaasamata arengut mõjutavate  tegevuste üle otsustamine on  kogukonna elanike õiguste rikkumine,” kommenteeris Märss.    

Sadala põhikooli püsimajäämise toetuseks võttis istungil sõna vallavolikogu esimees Meeri Ottenson, kes märkis, et esitatud arvestuse kohaselt kulub vallal kodust kaugemal õppivale lapsele 1356 eurot aastas.  “Samuti toob laste kaugemale kooli saatmine peredele suuremaid kulutusi,” nentis ta. 

Eriarvamused arvude põhjal

Torma vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni esimees Teet Lääne Sadala põhikooli likvideerimise otsuse tagamaid maakonnalehele praegu ei selgitanud. Käesoleva aasta 17. jaanuari volikogu istungil, kus samuti Sadala kooli temaatikat käsitleti, lausus ta aga järgmist (tsiteerin volikogu istungi protokolli –J.L.)

“Haridus- ja noorsookomisjon analüüsis Sadala kooli esitatud prognoosi ja leidis, et valla kulud investeeringuteks on vajalikud. Pedagoogide palkades vallapoolset juurdemaksu ei peetud otstarbekaks.  Kuna õpilaste arv on pidevas languses, siis   prognoosi kohaselt  alustab  2012.-2013.  õppeaastal kooliteed 12, 2013.-2014. õppeaastal neli ja 2015.-2016. õppeaastal kuus last. Prognoosi aluseks on rahvastikuregister. Sadala koolis on kasutusel  liitklassid. Klasside täituvus seisuga 2012. aasta 10. jaanuar on Sadala Põhikoolis  7,3  õpilast ja Torma põhikoolis  15,11 õpilast.  Kõikidel pedagoogidel pole täiskoormust.  Kuueteistkümnest pedagoogist neli käivad tööle väljastpoolt valda. Vallasiseselt on korraldatud lasteaialaste ja õpilaste koolisõit ja nii ei peaks olema takistusi Sadalast Torma põhikooli käimiseks.”

Lääne on istungil  ka öelnud, et  lähtudes tulevikuprognoosidest, on Torma valla 2011. aasta arengukavasse plaanitud Sadala põhikooli reorganiseerimine väiksema arvu klassidega kooliks, mis on lapse seisukohalt kahjulik. Seda ei kaalu üle näiline rahaline kokkuhoid, kui seda märkimisväärselt üldse on.   

Kodulähedased põhikoolid tuleks säilitada

Sulev Märsi ja tema mõttekaaslaste seisukohad on teised.  “Rahvastikuprognooside kohaselt jääb laste arv Sadala  põhikoolis  järgmiseks kuueks aastaks  viiekümne ligi.  Haridus- ja teadusministeeriumi  asekantsler Kalle Küttis on ajakirjanduses toonitanud, et  kui vähegi võimalik, tuleb kodulähedased põhikoolid säilitada. Sama meelt on ka Sadala kooli allesjäämise eest seisjad.  Kool on kogukonna alus. Haridusasutuse kadumine tähendab külale suuresti hääbumisohtu, sest noorte perede elukohavalikut mõjutab eelkõige kooli ja lasteaia lähedus.

Märsi sõnul arutati rahvakoosolekul jätkusuutlikkuse üle ja leiti, et  Sadala põhikoolis on olemas kriitiline arv õpilasi, mille juures toimivad kõik laste sotsialiseerumiseks ja hea hariduse andmiseks  tarvilikud protsessid. “Nenditi, et Sadala kool on andnud alati hea hariduse ja võimaldanud mitmekülgset osalemist huvialaringides,” lausus hoolekogu esimees. 

Vaidlus kulude kokkuhoiust

Diskussiooni teemaks on olnud ka kokkuhoid Sadala põhikooli reorganiseerimisel. “Emotsioonid tuleb kõigepealt kõrvale jätta ja selgeks teha eelistused. Õpilaste arv on väike,  lisarahastamine Sadalale toimub praegu lasteaia ja Torma põhikooli arvelt,” märkis 21. veebruaril  peetud volikogu istungi protokolli andmetel volikogu liige Ahto Vili.

“Rahvakoosolekul tekkis aga inimestel palju küsimusi kokkuhoiu tegeliku suuruse kohta ning kulude kohta, mis kaasnevad laste mujale kooli minekuga nii vallavalitsusele kui ka lapsevanematele,” tõdes Märss. Tema sõnul arutati ka  koolitranspordi turvalisuse, koolitee ja koolipäeva pikkuse üle, kui lapsed kaugemale kooli viiakse. 

Soovitakse ka lasteaiarühma  

“Oleme seisukohal, et  Sadala koolimajal peaks ka tulevikus olema hariduse andmise funktsioon ja kooli juurde  tasuks luua ka lasteaiarühm. Valla territooriumil leidub piisavalt kasutamata ruume ja hooneid, kuhu saaks paigutada sotsiaalkeskuse, valla muuseumi,  arhiivi MTÜ-de ja ettevõtete dokumentide hoidmiseks või mõne muu asutuse,” ütles hoolekogu esimees.

Sulev Märss leiab, et kohalik omavalitsus on Sadala kogukonda kooliküsimuse arutamisele tagasihoidlikult kaasanud.

“Vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjonid ei ole avalikkuse kaasamise vorm. Mõnele koosolekule kutsuti hoolekogu esimees ja mõnele hoolekogu tervikuna.  Sedagi põhjusel, et maavanema järelevalves viidati 17. jaanuari volikogu otsuse menetlusvigadele,” lausus ta.

17. jaanuaril otsustas Torma vallavolikogu häälteenamusega reorganiseerida Sadala põhikool neljaklassiliseks. Otsus tühistati pärast maavanema järelevalvet 21. veebruari istungil.

Torma vallavolikogu esimees Meeri Ottenson soovitab Sadala kooli tulevikku puudutava küsimuse otsustamisel võtta eeskuju Soomest.

“Väidetakse, et väikesed maakoolid neelavad palju ressursseega suuda pakkuda head haridust.  Soome näitel võib väita aga vastupidist.  Igas neljandas Soome koolis on alla 50 õpilase ja Soome on rahvusvahelistes PISA  uuringutes  (rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm) Eestist  tugevasti eespool,” ütles ta volikogu istungil.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus