Pühapäeval koguneti Sadala rahvamajja, et pidada maha üks tore tänupidu majale uue välisilme saamise puhul. Tänati neid tänu kellele see teoks sai. Samuti paigaldati päev varem rahvamajale uus silt, mis väljendab kõige paremini maja olemust ja lisaks sellel olevale nimele on kujutatud märgid sümboolsed ja tähendustega.
Aasta 2017 detsembrikuus esitas Sadala Külade Selts Leaderi programmi taotluse rahvamaja välisfassaadi renoveerimiseks. Soov oli eakas hoone ja selle vundament soojustada ja välisfassaad värvitud laudisega katta. 2018. aasta märtsis sai taotlus positiivse vastuse. Välisfassaadi rekonstrueerimine oli rahvamaja renoveerimise viimane etapp.
2017. aasta novembriks viidi rahvamaja koostöös Torma vallaga ning seltsi eestvedamisel üle maaküttele. Maja kolm korrust on renoveeritud, saali on soetatud mööbel ja helitehnika. Rahvamaja sisemuse renoveerimine ja maaküte vajasid välisfassaadi soojustamist ja korralikku laudiskatet, et maja saaks toimida õige temperatuuriga.
Väärika maja väärikas välimus
„Majaga oli tööd ja nüüd on see peaaegu valmis. Tulemas on veel trepid ja varikatus. Selline lõplik värvivalik, hallid toonid ja hibiskuspunased detailid, meie juhatuse liikmetele väga sobisid,” kinnitab MTÜ Sadala Külade Seltsi juhatuse liige Pille Tutt ja lisab, et neid, tänu kellele see maja on saanud toredaks kokkusaamisekohaks, on palju. „On ka neid, kes aitavad selle eest tasu saamata ja nii jätkub ka nende põllumeeste südametöö, kes selle maja omal ajal kõigile kooskäimise kohaks ehitasid,” lisab Pille.
Rahvamaja on ehitatud kohalike põllumeeste eestvedamisel, nende rahastamisel ja ühistööna. Esimene osa on valminud ja õnnistatud 6. detsembril 1930, lõplikult valmis 1931. aasta kevadel. Rahvamaja põles maha, kuid 1934. aastal ehitati ühistööna uuesti üles. Seal jätkati aktiivset kultuurielu olles, Põhja-Tartumaa üks vanemaid rahvamaju.
Ehitustöid tegi osaühing Mauleman Põlvamaalt, kelle juht on Aivar Matt. Ehitusjärelevalvet teeb OÜ Pärn Projekti ehitusspetsialist Kalev Pärn.
Seltsil kohustus maja hästi hoida
„Ehitusel erilisi probleeme ette ei tulnudki. Üllatus oli siis, kui pidime maja taga olevas seinas osa palke välja vahetama. Fassaadi soojustamisel seina äärt lahti kaevates avastasime, et vundamendi taldmik on ülevalt poolt kitsam ja alt poolt laiem, nagu vanadele hästi ehitatud majadele omane,” selgitab OÜ Mauleman esindaja tänasel üritusel Andrus Aviste.
„Vääriline sisu on saanud ka väärilise kuue,” kinnitab Jõgeva Kodukandi Ühenduse juhatuse liige Liia Lust ja lisab, et kohalikud on saanud suure moraalse kohustuse seda maja hoida ja väärtustada.
Sadala Külade Selts kasutab oma tegevuste elluviimiseks rendilepinguga Sadala rahvamaja aastast 2004 ja rendileping kehtib 2035. aastani.
Sadala Külade Selts on loodud 13. mai 2004. Seltsi tegevuse eesmärgiks on vabatahtliku tegevuse edendamine Sadala piirkonnas, väärtustades ja arendades tasakaalustatult piirkonna 13 küla kogukondlikku koostööd, omakultuuri, rahvakultuuri. Seltsi liikmete arv on praegu 30 inimest. Seltsi kuuluvad praeguste ja endiste külade – Sadala, Reastvere, Kodismaa, Tähkvere, Ookatku, Kantküla, Iravere, Litsemaa, Veneküla, Leedi, Tuimõisa, Pedasi ja Mõisamaa – kogukondade inimesed. Selts oma tegevusega aitab kaasa rahvatraditsioonide, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitsele ning säilimisele. Seltsi sihtgrupiks on Sadala külade elanikud ja kogukonna kõik vanuserühmad.
2018. a omistati Sadala Külade Seltsile Jõgevamaa aasta küla tiitel.
Samal aastal kinkis selts kogukonnale EV100 sünnipäevakingina laululava.
2019. juulis tunnustati ülevabariigilisel Maapäeval seltsi maaeluministri Mart Järviku tänukirja ja meenega “Innovaatilise ja kogukonda haarava tegevuse eest”.
ULVI TAMM
