Hundid on pannud Sõõru kandis hulga koeri nahka, Nõval murdsid hundid kaks kodukitse. Nädal tagasi käisid soed Mädaoiu talu õues koera noolimas, aga õnneks pääses peni küüni alla pakku. “Et meil hunte, ka koeramaiaid, küllaltki palju liikumas, taotlesime hundilaskmise loa, aga lumeta ajal on hundijahti mõttetu pidada. Korra, kui leidsime Saare vallas lõhki kistud ja laiali tassitud koera jäänuste juurest hundijälgi, läksime 18 mehega jahti pidama, aga tulutult. Tänavu esimese suurema lumega läks meil paar meest metsa jälgi vaatama. Leidsidki nelja hundi jäljed, mis viisid metskitse korjuse juurde. Kitsel vaid pea ja paar jalga alles. Kutsusime jahimehed kähku hunte piirama. Neliteist meest jõudiski kohale, tõsise jahi pidamiseks küll vähevõitu, aga mõtlesin, et kui on õnne, siis saame kiskja kätte,” meenutas Kullavere jahiühistu esimees Valentin Kulikov. Mehed võtsid positsioonid sisse ja jäid hunte metsasihile ootama, üks kütt läks neid metsast välja ajama. Hundid olid kõvasti tiirutanud ja nii palju jälgi jätnud, et andis mõistatada, kuhupoole need viivad. Mees leidiski huntide magamisaseme ja laskis paar pauku õhku. Kärgatused panid neli hunti erinevas suunas liikuma. Aivar Maasik nägi hunti umbes seitsmekümne meetri kaugusel ja tulistas, aga pihta ei saanud. Hunt pages tagasi peitu, aga varsti jooksis ta jälle üle metsatee. Teine lask oli Aivaril aga väga täpne ja ta sai kirja oma esimese hundi. Ilus, suur emahunt oli, jahitrofeede näitusel on selle eest medaleid loota. Kogenud jahimees Sulev Ottson, kellel on kirjas juba mitu tabanud hunti, kohtas karjast Kaiu järve poole pagevat isahunti. Mees ja võsavillem jäid korraks teineteist vaatama, aga nagu loom märkas, et mees tahab püssi palgesse panna, plagas ta oma teed.
Eelmisel nädalal, kui Oti jahiseltsi maadel nähti hundijälgi ja kiskjate rapitud põdrakorjust, asuti ka selles piirkonnas hunte piirama. Talvepäev on aga lühike ja ega hundid jää ootama, kuni neid sisse piiratakse ja maha kõmmutatakse. Seegi kord jäid hundid terveks. Jahiseltsi esimehe Tiit Seeri sõnul elab neil kaks hundikarja. “Väikese maa-ala kohta liiga palju. Tulebki nii välja, et peame koeri ja lambaid ning söödame metssigu, põtru ja kitsi huntide jaoks,” oli ta nõutu.
Lambad ja koerad läinud
Ainuüksi Laiusevälja ja Raaduvere küla majapidamistes tehtud hundikahjustuste kohta on koostatud viis ekspertiisiakti. Kaks kuud tagasi leiti Mõra oja lähedalt norra põdrakoera jäänused. Üle nelja tuhande krooni maksnud noorest jahikoerast oli alles vaid karvatuuste ja osaliselt sisikonda, mille ümber oli näha kahe-kolme hundi jälgi. Ka aasta varem lohistasid hundid Metsa talust minema 9-aastase terjeri ja rebisid selle paarsada meetrit eemal tükkideks. Mullu 15. oktoobril kella kahe ja nelja vahel päeval tungisid hundid majast paarisaja meetri kaugusel lambaaeda ja tapsid 24 loomast neli. Murdjaid ei takistanud ei elektrikarjus ega meetrikõrgune piirdeaed.
Laiusevälja külas läks Traksi talust ketikoer, Kivijärve küla Toominga talust viisid hundid minema juba kolmanda koera.
Oli tuisune ja tormine keskpäev, pererahvas koera hädakisa, kui ta seda üldse tegigi, ei kuulnud. Mööda jälgi minnes leiti kutsa kodust 60 meetri kauguselt. Jahispetsialistid tuvastasid viie hundi jäljed. Murdmiskohast oli suure teeni vaid 80, metsani aga 680 meetrit.
Ei taha hunte sööta
“Ei ole mul enam lambaid ega midagi. Ainult kass ja väike koer ongi, aga nüüd ei julge ma küll teda üksi välja jätta. Seniajani pole ma hunte kartnud, olen Siberis käinud mees, seal neid hunte ikka oli. Uut õuekoera pole mul vist tahtmist muretseda ? huntidele söömiseks pole mõtet kodulooma pidada,” näitas Endel Mitt öösel tühjaks jäänud koerakuuti ja sõbrast alles jäänud ketijuppi.
Laiuse jahiseltsi esimees Arvo Tooming, kellel ka endal mitu koera läinud, käis hundilugu uurimas. Kivijärve vana mõisahoone aida ja keldri ümbrus oli käpa- ja kraapimisjälgi täis. Künnivaole jäänud hundijäljed viisid metsa poole. Jäljed olid sügavad, järelikult punnis suur, oma kümnekilone koer kõvasti vastu. Alles paarsada meetrit majast eemal oli näha esimesi murdmis- ja verejälgi. Jahimehele jäigi mõistatuseks, miks ja kuidas nii suur koer keti otsast ära veeti. Üheks põhjuseks võib olla seegi, et huntide jooksuajal meelitab koera emahundi lõhn.
hundid 2005
Saarel sai hunt kuuli
ARDI KIVIMETS
776 2304
Jõgevamaal on hundikarjad endiselt liikvel ja loomi murdmas. Viimasel ajal on hundid murdnud õuekoeri Laiusevälja ja Saduküla ümbruses, eelmisel nädalal murti Aidu lähistel põder ja Sõõrul metskits. Jahimeeste püüded koeramurdjaid hunte tabada olid senini tulutud, kuid Kullavere jahiühistu küttidel viimatine hundijaht siiski õnnestus.
Hundid on pannud Sõõru kandis hulga koeri nahka, Nõval murdsid hundid kaks kodukitse. Nädal tagasi käisid soed Mädaoiu talu õues koera noolimas, aga õnneks pääses peni küüni alla pakku. “Et meil hunte, ka koeramaiaid, küllaltki palju liikumas, taotlesime hundilaskmise loa, aga lumeta ajal on hundijahti mõttetu pidada. Korra, kui leidsime Saare vallas lõhki kistud ja laiali tassitud koera jäänuste juurest hundijälgi, läksime 18 mehega jahti pidama, aga tulutult. Tänavu esimese suurema lumega läks meil paar meest metsa jälgi vaatama. Leidsidki nelja hundi jäljed, mis viisid metskitse korjuse juurde. Kitsel vaid pea ja paar jalga alles. Kutsusime jahimehed kähku hunte piirama. Neliteist meest jõudiski kohale, tõsise jahi pidamiseks küll vähevõitu, aga mõtlesin, et kui on õnne, siis saame kiskja kätte,” meenutas Kullavere jahiühistu esimees Valentin Kulikov. Mehed võtsid positsioonid sisse ja jäid hunte metsasihile ootama, üks kütt läks neid metsast välja ajama. Hundid olid kõvasti tiirutanud ja nii palju jälgi jätnud, et andis mõistatada, kuhupoole need viivad. Mees leidiski huntide magamisaseme ja laskis paar pauku õhku. Kärgatused panid neli hunti erinevas suunas liikuma. Aivar Maasik nägi hunti umbes seitsmekümne meetri kaugusel ja tulistas, aga pihta ei saanud. Hunt pages tagasi peitu, aga varsti jooksis ta jälle üle metsatee. Teine lask oli Aivaril aga väga täpne ja ta sai kirja oma esimese hundi. Ilus, suur emahunt oli, jahitrofeede näitusel on selle eest medaleid loota. Kogenud jahimees Sulev Ottson, kellel on kirjas juba mitu tabanud hunti, kohtas karjast Kaiu järve poole pagevat isahunti. Mees ja võsavillem jäid korraks teineteist vaatama, aga nagu loom märkas, et mees tahab püssi palgesse panna, plagas ta oma teed.
Eelmisel nädalal, kui Oti jahiseltsi maadel nähti hundijälgi ja kiskjate rapitud põdrakorjust, asuti ka selles piirkonnas hunte piirama. Talvepäev on aga lühike ja ega hundid jää ootama, kuni neid sisse piiratakse ja maha kõmmutatakse. Seegi kord jäid hundid terveks. Jahiseltsi esimehe Tiit Seeri sõnul elab neil kaks hundikarja. “Väikese maa-ala kohta liiga palju. Tulebki nii välja, et peame koeri ja lambaid ning söödame metssigu, põtru ja kitsi huntide jaoks,” oli ta nõutu.
Lambad ja koerad läinud
Ainuüksi Laiusevälja ja Raaduvere küla majapidamistes tehtud hundikahjustuste kohta on koostatud viis ekspertiisiakti. Kaks kuud tagasi leiti Mõra oja lähedalt norra põdrakoera jäänused. Üle nelja tuhande krooni maksnud noorest jahikoerast oli alles vaid karvatuuste ja osaliselt sisikonda, mille ümber oli näha kahe-kolme hundi jälgi. Ka aasta varem lohistasid hundid Metsa talust minema 9-aastase terjeri ja rebisid selle paarsada meetrit eemal tükkideks. Mullu 15. oktoobril kella kahe ja nelja vahel päeval tungisid hundid majast paarisaja meetri kaugusel lambaaeda ja tapsid 24 loomast neli. Murdjaid ei takistanud ei elektrikarjus ega meetrikõrgune piirdeaed.
Laiusevälja külas läks Traksi talust ketikoer, Kivijärve küla Toominga talust viisid hundid minema juba kolmanda koera.
Oli tuisune ja tormine keskpäev, pererahvas koera hädakisa, kui ta seda üldse tegigi, ei kuulnud. Mööda jälgi minnes leiti kutsa kodust 60 meetri kauguselt. Jahispetsialistid tuvastasid viie hundi jäljed. Murdmiskohast oli suure teeni vaid 80, metsani aga 680 meetrit.
Ei taha hunte sööta
“Ei ole mul enam lambaid ega midagi. Ainult kass ja väike koer ongi, aga nüüd ei julge ma küll teda üksi välja jätta. Seniajani pole ma hunte kartnud, olen Siberis käinud mees, seal neid hunte ikka oli. Uut õuekoera pole mul vist tahtmist muretseda ? huntidele söömiseks pole mõtet kodulooma pidada,” näitas Endel Mitt öösel tühjaks jäänud koerakuuti ja sõbrast alles jäänud ketijuppi.
Laiuse jahiseltsi esimees Arvo Tooming, kellel ka endal mitu koera läinud, käis hundilugu uurimas. Kivijärve vana mõisahoone aida ja keldri ümbrus oli käpa- ja kraapimisjälgi täis. Künnivaole jäänud hundijäljed viisid metsa poole. Jäljed olid sügavad, järelikult punnis suur, oma kümnekilone koer kõvasti vastu. Alles paarsada meetrit majast eemal oli näha esimesi murdmis- ja verejälgi. Jahimehele jäigi mõistatuseks, miks ja kuidas nii suur koer keti otsast ära veeti. Üheks põhjuseks võib olla seegi, et huntide jooksuajal meelitab koera emahundi lõhn.
ARDI KIVIMETS
