Korterelamu remontimise võttis hooldusasutust haldav MTÜ Saare Hooldekeskus ette kohe pärast vanasse lasteaiamajja rajatud põhikorpuse valmimist, sest lisakohtade vajadus oli juba siis ilmne.
“Esimesed elanikud tulid hooldekodusse sisse 22. mail ja 15. juuniks olid kõik 24 kohta täis,? ütles MTÜ Saare Hooldekeskus juhatuse liige Raimo Kullamaa. “Oleksid olnud veel varemgi, aga olime lubanud mõnele inimesele pisut kauem kohta hoida ja täitsime oma lubaduse. Pärast seda on aga vaat et iga päev helistatud ja kohta küsitud.?
1972. aastal ehitatud korterelamu ühte korterisse tulevad personaliruumid, ülejäänutesse ühe-kahekohalised toad hooldekodu elanikele. Seniste köökide asemele sisustatakse puhketoad, kus peale telerivaatamise võimaluse, tõsi küll, ka teed või kohvi keeta ja mikrolaineahjus valmissööki soojendada saab. Söömas hakkavad uue maja elanikud käima põhikorpuses. Neile, kelle jaoks see raskevõitu, tuuakse toit termoskandikutega kohale.
Jäänuksid kortermaja köögid köökideks, tulnuks need viia vastavusse hulga erinõuetega ja see teinuks asja mõttetult kalliks. Pealegi on peamaja köök piisava võimsusega, et toitlustada mõlema hoone elanikke.
“Isegi kokki pole uue maja valmides juurde võtta vaja, piisab olemasolevate palga tõstmisest,? ütles Raimo Kullamaa.
Ise tehes odavam
Valmivasse kortermajja paigutataksegi tervemad inimesed, kes iseendaga enam-vähem hakkama saavad. Selliseid on praeguste elanike hulgaski ja nad kolivad kortermaja valmides meelsasti sinna, natuke suuremat privaatsust võimaldavatesse tingimustesse.
Kolm hooldajat tuleb uue maja valmides siiski juurde palgata. Kohal viibivad nad ainult päeval, öisel ajal saab peamajast abi kutsuda telefoni teel. Ka suitsuandurid annavad ohu korral signaali sadakond meetrit eemal asuvasse peamajja, kus personal pidevalt valvel.
Nii endine lasteaiamaja kui ka kaheksakorteriline elamu olid mitu aastat tühjana seisnud ja Saare vald andis need mitme Tartu ettevõtja poolt moodustatud MTÜle Saare Hooldekeskus üle tasuta. Tõsi, elamu ühes korteris paiknes perearstikabinet, ent see koliti naabermajja. Nii lasteaiamaja kui ka korterelamu remonditi pangalt saadud laenurahaga.
“Kui me äritaustaga ja panga silmis usaldusväärsed inimesed poleks, poleks me laenu arvatavasti saanud,” arvas Raimo Kullamaa. “Kumbagi hoonet polnud laenu tagatisena kasutada võimalik, sest kinnisvaraeksperdid ei suutnud neile hinda määrata. Tavaliselt määratakse hind nimelt samas piirkonnas asuva sarnase kinnisvara järgi, siin aga polnud võrdluseks midagi võtta.”
Kuna sanitaarremonti saab teha ka ilma ehitusluba taotlemata ning et põhitöö tegid ära MTÜ Saare Hooldekeskus juhatuse liikmete endi firmad, õnnestus remondi maksumus mahutada kahe miljoni krooni sisse. Huvi pärast võeti küll ka pakkumisi sellistelt firmadelt, kes oleksid remondi tervikpaketina ette võtnud, aga kuna sel viisil oleks raha peaaegu kaks korda rohkem kulunud, lasti töö teha ikkagi oma firmadel: ühele juhatuse liikmele kuulub nimelt ehitusfirma, ühele juhatuse liikmele ventilatsiooniseadmeid paigaldav firma jne.
Alustati katusest
Maja remontimist alustati katuse vahetamisest. Välja vahetatud said ka aknad, uuendatud elektri-, ventilatsiooni- ja majasisesed küttesüsteemid ning vee- ja kanalisatsioonitorustik. Soojust saab maja kiviviske kaugusel asuvast vallale kuuluvast katlamajast, mida sellest sügisest köetakse põlevkivi asemel halupuudega.
“Oleme vallavalitsusele väga tänulikud, et nad katlamaja euroraha eest renoveerimise just nüüd ette võtsid ja ka uue soojatorustiku paigaldasid,” ütles Raimo Kullamaa.
Novembri alguseks saavad mõned korterid tema sõnul juba nii valmis, et elanikud võivad sisse tulla. Tulevikus tahetakse aga korda teha ka maja kelder, kuhu võiks tulla saun ja huvitegevuseks sobivad ruumid. Viimaseid on mõtet välja ehitada küll, sest hiljuti sai hooldekeskus tubli tegevusjuhi. Ka kõigi teiste töötajatega ? ühtekokku on neid praegu palgal 13 ? on Raimo Kullamaa väga rahul, sest nad on hoolealustega suheldes südamlikud ja hoolitsevad.
Praegust 5100 kroonist kohamaksu tahetakse hoida samal tasemel ka tuleval aastal. Kohti on aga plaanis veelgi juurde tekitada.
“Tuleval aastal tahame hooldekeskuse peamajale juurde ehitada 50 kohta mahutava korpuse,” ütles Raimo Kullamaa. “Selle idee teostumine sõltub eurotoetuse saamisest. Euroraha taotlemisel peab meile aga appi tulema vald. Kui arvestada, et toome sel aastal valda juurde 15 töökohta ja kolmanda korpuse valmimise järel vajaksime tööle veel umbes 15-20 inimest, ei peaks vallal olema põhjust abist keelduda.”
Saare vallavanem Jüri Morozov kinnitas, et uute töökohtade loomine, aga ka räämas hoonetele uue elu andmine on vallale tõesti kasulik. Kasulik on seegi, et Kääpa katlamajale tarbijaid juurde tuli: nii saab seda ökonoomsemalt majandada.
“Tulevikus on vallal plaanis mitmed sotsiaalteenused üldse Saare Hooldekeskusele üle anda,” ütles Jüri Morozov. “Näiteks koduhooldusteenust pakub praegu vallavalitsus, aga kui hooldekeskus kujuneb selle ala kompetentsikeskuseks, on loogilisem, et koduhooldust pakuvad nemad.”
RIINA MÄGI
