Rohkem sisukust, härra Sooäär!

Eelmisel aastal valmistati ministeeriumis ette üle 150 õigusakti ja selle muudatuse. Kõige rohkem õigusakte koostati või täiendati keskkonnakaitse ja säästva arengu abinõude kohta, sellele järgnevad toidu kvaliteedi ja ohutuse ning turunduse ja turukorralduse kohta koostatavad õigusaktide eelnõud. Põllumajanduslikku tootmist ja majandust ning maaelu arengu soodustamist reguleerivad õigusaktid olid nii arvuliselt kui ka keerukuselt neljandal-viiendal kohal.

Kui siia juurde lisada, et põllumajandusministeerium tegeleb ka põllumajandusteaduse arengusuundade väljatöötamisega, bioenergeetika arengukavaga, geneetiliselt muundatud organismide temaatikaga, kalanduse strateegia väljatöötamisega, aga ka linnugripi, tamme-äkksurma jms küsimustega, siis mõistaks ta, et põllumajandusministeeriumi tegevusvaldkond on väga lai ja hõlmab rohkem inimesi kui maal elab. Seega jääks ka maaeluministeeriumi nimi kitsaks.

Minu soovitus: ärgem tegelgem fassaadi värvimisega, kuhu ka nimevahetus, nagu ka Sooääre soovitus ministeeriumi kiire kolimise kohta kuulub, vaid ikka sisuliste asjadega.

Sooäär kritiseerib ka maaelu arengukava. Paraku näib, et Riigikogu maaelukomisjoni liige ei ole seda arengukava lugenudki või on seda teinud, aga ei ole selle mõttest ja eesmärkidest aru saanud.

Küllap teab igaüks, et inimene võib arvata, mida tahab, kuid faktid peavad olema paigas. Imre Sooääre arvamused ja hinnangud aga põhinevad mitmetel faktivigadel, mis vajavad avalikkuse ees selgitust.

Nimelt väidab Sooäär, et tänu Reformierakonnale õnnestus maaelu mitmekesistamiseks ette nähtud raha tõsta 13 protsendilt 21-le. Ning et just minister oli see, kes eelnevalt 13 protsenti paika pani, Reformierakond oli aga hea haldjana kohal ning muutis ministri tehtu võlukepikesega heaks.

Nende väidetega teeb Sooäär ministri ülimaks käsuandjaks ning muudab sisuliselt olematuks põllumajandusministeeriumi ja tema sotsiaalsete partnerite (maa- ja keskkonnaorganisatsioonide ning Eesti Maaülikooli) kaheaastase koostöö või õigemini kirjutab selle oma erakonna arvele.

Oleks Imre Sooäär maaelukomisjoni liikmena selle aasta 22. veebruari põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu koosolekust osa võtnud, teadnuks ta, et seal saavutati erinevate maa- ja keskkonnaorganisatsioonide vahel kompromiss kehtestada maaelu toetamise määraks 20%. Sellele lisati valitsuse istungil 1 protsent, seega lõplikuks määraks jäi 21protsenti.

Veel mõni viga vajab parandamist. Nimelt ei ?neela? LEADER meede maaelu arvelt midagi, vaid seda rahastatakse kõigi kolme prioriteeditelje arvelt ja selle otsustamise õigus on ainult kohalikel initsiatiivgruppidel.

Ekslik on ka suurtootjate toetamise eelistamine. Tegelikult saavad juba täna väiketootjad nii kogutoodangu kohta kui ka ettevõtlustulu ja palga suhtes 2-3 korda rohkem toetusi.

Uues maaelu arengukavas suurenevad mikroettevõtlusele (kuni 10 töötajat) planeeritud raha aastas võrreldes 2004.-2006. aasta arengukavaga enam kui viis korda. Sedagi saab uuest maaelu arengukavast teada. Jah, just sellest dokumendist, mida sotsiaalpartnerite ja Riigikogu maaelu komisjoni liikmetega on põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu koosolekutel mitu korda arutatud. Ja viimaks ka konsensusele jõutud.

Kinnitan nii Imre Sooäärele kui ka teistele: maaelu arengukava 2007-2013 tagab maaelu arengu ning annab maaelanikele kindlustunde ning loob eeldused selleks, et pärast seda perioodi oleks Eesti põllumajandus ja maaelu konkurentsivõimelisem kui täna.

Kindlasti on see olulisem kui ühe ministeeriumi nimevahetus.

ESTER TUIKSOO,
Põllumajandusminister, Rahvaliit