Rohkem raha sotsiaalpoliitikasse

Rahvaliit hirmutab rahvast Euroopa ühisrahaga, Reformierakond kaitseb Eestit euroopaliku maksu- ja sotsiaalpoliitika eest, Res Publica lubab tõrjuda uusi koostööalgatusi ja Isamaaliit kaitseb rahvuslikke huve. Keskerakonna seis on väga segane, kuid sealgi näib peale jäävat see tiib, kes Euroopa Liitu kardab ja vihkab.
Tagantjärele on suisa imelik, kuidas noodsamad erakonnad mullu sügisel peaaegu nagu ühest suust kehutasid Eesti rahvast euroliidule «jah» ütlema. Silmakirjalikkus, mis muud.
Sotsiaaldemokraatide seisukohad ei ole muutunud. Meie arvates tähendab euroopalikkus Eesti rahvale turvalisemat ja jõukamat elu. Eestit ei ohusta mitte Euroopa Liit, vaid Eesti katse Euroopat endast eemale tõugata. Meid ohustab klammerdumine iseenese tarkusse.

Ühise sotsiaalpoliitika suunas
Olen veendunud, et Euroopa Liit peab hakkama jõuliselt tegelema kõigi oma elanike igapäevase heaolu ja elatustaseme ühtlustamisega liikmesriikides. See ei tähenda ei rohkem ega vähem kui Euroopa ühtset sotsiaalpoliitikat, rohkem raha vaesuse tõrjumiseks, tööpuuduse vähendamiseks, peretoetuste tõstmiseks, aga ka kutsekvalifikatsioonitunnistuste ja pensionitagatiste ühtlustamiseks.
Meil on ju väga hea näide varnast võtta. Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika on aastate jooksul taganud Euroopa põllumeeste ja maaelanike stabiilse heaolu. Sama mall tuleb üle kanda ka sotsiaalpoliitikasse. Tasub märkida, et vaevalt eraldaksid Eesti valitsused nii palju raha Eesti maaelule, kui Euroopa ühtne põllumajanduspoliitika seda ei reguleeriks. Sama peab juhtuma ka sotsiaalpoliitikaga.
Meil on palju juttu olnud tööjõu liikumise piirangutest, mis kehtivad uute liikmesriikide, sealhulgas ka Eesti kohta. Piiramise põhjuseks ei ole hirm, et eestlased võtavad ära inglaste või rootslaste töö. Pigem kardetakse, et inimesed põgenevad siinse viletsa sotsiaalsüsteemi eest. Need hirmud saab ja tuleb maha võtta, selleks tuleb aga ühtlustada sotsiaalkindlustuse standardid. Sellest võidaksid kõige rohkem just tänased mahajääjad, sealhulgas ka Eesti. Nii ei kõlagi utoopilisena jõuda Rootsi ja Soome väärikale elatustasemele järele palju kiiremini kui teoreetikute rehkendatud 30 aastaga.
See aga tähendab, et oma rahva heaolu parandamisest ei pääse ka kuitahes parempoolne Eesti valitsus. Nähes, kui pika hambaga tänased võimupoliitikud suhtuvad euroopalike võrdõiguslikkuse, töölepingu ja teiste sotsiaalse suunitlusega normide ülevõtmisse, saan ma aru, miks kardavad Reformierakond ja Rahvaliit ühtset ning tugevat Euroopa Liitu nagu vanakurat välku.
Lubades Euroopa Liidule ühtset sotsiaalpoliitikat, on Eesti sotsiaaldemokraadid oma sõnades kindlad. Meie lubadused tuginevad Euroopa sotsiaaldemokraatide üldisele suundumusele. Et sotsiaaldemokraadid on nii praegu kui tõenäoliselt ka edaspidi Euroopa Parlamendi ühtseim ja seetõttu mõjukaim poliitiline jõud, siis õnnestub meil ka oma lubadused ellu viia.

Rohkem abiraha ja tööd
Teiseks lubame tuua Eestisse euroliidu eelarvest rohkem raha kui teised parteid, eriti sotsiaalpoliitikasse. Meil on võimalik suurendada koos oma sõsarparteidega järgmises eelarves Euroopa Sotsiaalfondi mahtu vähemalt 10 protsendi võrra aastas. Sellest fondist tuleb raha ennekõike vaesematesse riikidesse, järelikult ka Eestisse.
Nagu teistegi eurofondide puhul, peab siingi välistoetusega kaasnema kodumaine kaasrahastamine. Eesti mistahes valitsusest oleks äärmiselt rumal jätta pakutav abiraha kasutamata. See aga omakorda tähendaks riigi sotsiaalkulude mõnetist suurendamist lähiaastail. Teisalt aga vabanevad nii vahendid nende valdkondade toetamiseks, mida Euroopa Liit ei täna ega tulevikus nii täpselt ei reguleeri, näiteks peretoetused.
Sotsiaaldemokraatia ei ole aga mingi toetuste jagamisega tegelev maailmavaade. Ühiskonna rikkuse aluseks nii Eestis kui Euroopa Liidus on kvaliteetne ja hästitasustatud töö. Euroopa sotsiaaldemokraatlike valitsuste juhtimisel on Euroopa Liit võtnud endale ambitsioonika ülesande luua 2010. aastaks 5 miljonit uut töökohta. See tähendab ennekõike rõhuasetust teadusele ja arendustegevusele.
Eesti osa lubatust on 10 000 töökohta, mis läbimõeldud töö- ja kutsehariduspoliitika kaudu peaks olema saavutatav.
Enamus eestlasi hääletas eelmise aasta septembris Euroopa Liiduga ühinemise poolt lootuses, et euroliidus tõuseb nende elatustase. Sotsiaaldemokraatide lubadused on kooskõlas eestlaste lootuste ja euroopalike ootustega. Meil ei tule karta, meil tuleb oma võimalused julgelt ära kasutada.

TOOMAS HENDRIK ILVES,
Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat