Eelmisel reedel külastas maakonda riigihalduse minister Jaak Aab. Pärast töökoosolekut tulevases Jõgeva riigimajas andis minister intervjuu maakonnalehele.
Mis teid seekord Jõgevamaale tõi?
Siin oli tegelikult päris mitu teemat. Kohtusin Eesti taimekasvatuse instituudis (ETKI) maaeluministeeriumi juhtkonnaga ja rääkisin neile riigireformi mõtetest. Nende puhul oli üks konkreetne punkt, mis puudutab ametiasutuste ühendamist. Otsuse selleks võtsime vastu juba möödunud aasta 1. augustil ja maaeluministeerium käis valitsuses oma tegevusplaani ka tutvustamas. Me tahame selgeks saada sisulise poole, mitte matemaatilise tehte. Funktsioonid ja ülesanded vaadatakse läbi, kas kuskil on dubleerimist. Ja ma ei välista, et mõni funktsioon on praegu ka kehvasti täidetud ja sinna on ressurssi juurde vaja. Üldises plaanis ametite kokkupanek aitab ikkagi töökohtade arvu vähendada, kasvõi tugiteenuste arvelt. Ning võin kinnitada, et kõik arutelud on olnud sel teemal sisulised.
Kui palju tuli teemaks Jõgeva riigimaja hetkeolukord ja selle tulevik?
Me arutasime seda teemat, sest siin on mõned küsimärgid. Riigi kinnisvara AS (RKAS) on jõudnud oma tegemistega nii kaugele, et projekt on lõppjärgus. Projekt on läbi arutatud ja maja projekteeritud ning teises kvartalis peaksid algama ehitustööd. Kõigeks selleks ollakse valmis, kuigi mõned küsimused on veel üleval. Suures plaanis on selge, et Jõgevale tuleb riigimaja ja maakonna riigiasutused. Maja allkorrusel hakkab tööle ka infotöötaja, sest kui inimene tuleb kohale, siis juhatakseta edasi. Võibolla selgub näiteks, et inimesel on oma probleemiga vaja hoopis kohalikku omavalitsusse minna.
Riigimaja loomisega ei ole küsimus ainult kinnisvara optimeerimises. Põhiline eesmärk on ikkagi selles, et sisuline efekt aitab parandada koostööd ametnike vahel ühes maakonnas. Et sisu tuleb selle keskkonna loomisele järele.
See, et koostöö koos töötades paraneb, võin ise ühe ministeeriumimaja näite põhjal kinnitada.
Jõgeva riigimaja puhul on tõstatatud võimalik probleem parkimiskohtadega?
Jah, see probleem on üleval ja seda on siin väga keeruline lahendada. Samas teame, et Jõgeva vallal on mõtteid keskväljak ümber teha, kuid ega ruumi seal iseenesest juurde ei teki. Meil on ju ikkagi alati harjumus autoga ukse ette sõita. Üks parkimisvõimalus on raudtee ääres. Eks me vaatame võimalused üle ja ka vald peab siin lahendustele mõtlema. RKAS on seisukohal, et kui linna keskväljak läheb ümberprojekteerimisele, soovivad nad selle juures olla, et oma ettepanekud teha. See on kindlasti teema, millega tuleb veel tegeleda. Seda enam, et Jõgeva kesklinn on selline, kus on tegelikult väga vähe parkimisruumi.
Kui kiirelt võib Eestis oodata uut, maakondlikku tasandit puudutavat haldusreformi?
Järgmistel kohalike volikogude valimistel 2021 ei juhtu veel midagi. Minu mõte on taastada selle reformiga eelkõige ühinemistoetus. Sest ühinemistoetused ja vabatahtlik omavalitsuste ühinemine kehtisid ka enne haldusreformi. Kui toimus haldusreform, siis lõppesid sellega ka ühinemistoetused. Nii et praegu ei toeta vabatahtlikku ühinemist miski.
Mina tooks selle tagasi ja universaalselt. Ehk siis vastavalt elanike arvule ja suurusele, kui omavalitsused ühinevad. Me oleme seda teemat valitsuskabinetis arutanud ja sealt on tulnud kindel soov, et omavalitsused võiksid tulevikus olla maakonnasuurused. Selline on praegu suund ja ma valmistan selleks ette eelnõud. See on mõtet Riigikogu ette viia siis, kui me kirjutame eelarvestrateegias sinna ka mingi numbri. Kui seda numbrit ei ole, pole mõtet edasi minna.
Seal on muidugi veel palju detaile, mida pean eelnõu ettevalmistamise käigus läbi kaaluma. Sest näiteks Ida-Virumaa on üks erand, kus me ei saa panna tingimuseks maakonnasuuruse omavalitsuse tekkimist, sest seda seal lihtsalt ei tule. Ka Harjumaa on erandlik, mille üle peab mõtlema. Ja muidugi räägitakse piiridest, kas maakondade puhul jäävad need alles või peab neidki siis muutma. Mina arvan, et peaksime rääkima ikka praegustest piiridest. Kui hakkame neid muutma, siis ei tule midagi.
Seal on palju olulisi ja valusaid küsimusi. See sõnum on tulevikku suunatud, et omavalitsused võiksid olla suuremad ja võimekamad. Et omavalitsused saaksid siis ka kohapeale rohkem otsustamisõigust. Sest väiksemad ei suuda võtta üle kõiki riigi antavaid ülesandeid. Puudutab see siis sotsiaalvaldkonda või teid. Samas peab kartma seda, et kui omavalitsused lähevad väga suureks, siis mis juhtub ääremaadega.
Kuigi omavalitsustel on olemas palju võimalusi, kuidas tasakaalu hoida. Seepärast ütlen ma igal pool, et andku jumal volikogudele ja omavalitsustele tarkust õigeid otsuseid langetada.
Seni on küll ühinemislepingud teatavaid samme pidurdanud, kuid näen, et suurem oht tuleb 2021, mil pärast kohalikke valimisi ühinemislepingud enam ei kehti. Kuidas siis käitutakse?
Nii et pigem on uus ühinemistoetus suunatud 2025 või 2029. aasta valimistele.
Millal tõuseb maamaks?
Pärast maade hindamist hakkavad uued maamaksumäärad kehtima tõenäoliselt 2024. Ei tule seda homme ega ka ülehomme. Ja kindlasti pannakse hinnatõusule, kuna maa on läinud viimase 19 aastaga (mis lahutab meid eelmisest hinnatõusust) seitse korda kallimaks, ette hinnalagi. Olenevalt omavalitsusest, kuid üle 10–15 protsendi hind tõusta ei saa.
Selles on palju detaile, kuid hinna tõstmine tuleb lähiajal ära teha. Maamaksu alus peab olema õiglane. Praegu see seda ei ole, oleme siin kakskümmend aastat ajast maha jäänud.
Kuidas Keskerakond end valitsuses tunneb?
Hästi ja töiselt. Nagu näha, leiavad pidevalt kajastamist tõsised teemad. Paljud arvavad, et kõik peavad ühte moodi mõtlema. Aga valitsuses on kolm erakonda, maailmavaateliselt täiesti erinevad. Me oleme leppinud koalitsioonilepingus kokku oma programmi, mida koos teeme. Alati on nii, et mõnedki asjad, mida üks või teine soovib, tuleb kõrvale jätta. Me oleme kokku leppinud selle, mida me koos teha saame.
Kui võtame näiteks apteegireformi, siis me ei ole koalitsioonilepingus midagi kokku leppinud ja erakondadel ongi selles veidi erinevad nägemused. Mõelda, et valitsus peab nüüd vägisi kujundama ühtse seisukoha, kui meil on erinevad maailmavaated, pole võimalik teha.
On täiesti loogiline, et ongi neid teemasid, kus oleme eriarvamusel. Valitsus ei peagi mõtlema alati ühes suunas.
Olin ka eelmises valitsuses ja võin kindlalt öelda, et me otsustame praegu kolm korda kiiremini kui eelmises. Eile (neljapäeval – toim) oli meil valitsuses päevakorras 11 punkti, eelmine kord 13 punkti. Eelmises valitsuses oli tavaliselt kaks-kolm…
TIIT LÄÄNE
