Isamaaliit algatas Riigikogus maamaksuseaduse muudatuse, millega represseeritud ja nendega võrdsustatud isikud vabastatakse maamaksust. Esimese emotsioonina võib öelda, et selline otsus on Riigikogu poolt juba tehtud, kuid tegelikult on olukord palju keerulisem.
Eelmise valitsuse ajal, kui peaminister oli Juhan Parts ja Res Publica vastava seadusemuudatuse Riigikogus läbi viis, anti kohalikele omavalitsustele võimalus vabastada represseeritud ja nendega võrdsustatud isikud maamaksust. Iva ongi siin selles, et anti võimalus, kuid ei kohustatud. Tänaseks on mõned üksikud omavalitsused represseeritud maamaksust vabastanud. Enamus seda teinud ei ole, kuna vallad peavad ise katma maamaksuvabastusega kaasneva eelarve vähemlaekumise. Seega kõlas avalikkusele ja eriti represseeritutele avalikult välja öeldud lubaduse täitmine tegelikult pooltõena. Reaalselt enamikes valdades represseerituid täna maamaksuvabastust ei saa.
Isamaaliit on seisukohal, et represseeritutele tehtud ülekohtu heastamine peab olema riikliku poliitika küsimus ega saa sõltuda ühe või teise omavalitsuse suvast. Ei ole ju need inimesed, kes Eesti iseseisvuse eest võitlemise ja nõukogude terrori pärast kannatasid, süüdi selles, et ei ela ?õiges vallas või linnas?.
Seetõttu algatasime Riigikogus maamaksuseaduse muutmise, et kõik represseeritud ja nendega võrdsustatud isikud on maamaksust vabastatud isiku kasutuses oleva elamumaa osas tingimusega, et isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.
Kuna meie seisukoht on, et represseeritute eest peab seisma eelkõige riik, siis näeme ette ka riigipoolsed vahendid. Leiame, et riik ei tohi kohalike omavalitsuste nappide rahade arvel liugu lasta ja oma lubadusi valdade-linnade kaela lükata. Arvestuste kohaselt ei kulu selleks rohkem kui neli miljonit krooni, mis moodustab riigieelarvest kaduvväikese osa. Loodame, et Riigikogu selle seadusemuudatuse kiiremas korras vastu võtab ning represseerituid koheldakse väärikalt.
Margus Tsahkna,
IML avalike suhete juht
