Kui Vooremaa esindus hokiväljakule jõudis, oli esimene mäng Jõgeva motoklubi Põhjatuulte Pojad ja Luua motoklubi Road Beast vahel just lõppenud. 2:1 võidu oli enda kontosse kirjutanud Põhjatuulte Pojad. Luualaste ainsa värava autor Rauno Treier oli siiski pigem enesekriitiline kui rahulolev.
?Värav sai visatud peaaegu pikaliasendist: kukkusin, aga jõudsin siiski veel litri värava poole saata,? ütles. ?Tegelikult peaksin endale ikka uisud muretsema ja tihemini jääl käima hakkama. Kui korra aastas uisud alla ja hokikepi kätte saad, siis ei ole tulemus just kiita.?
Siim Kapral, Rauno klubikaaslane, nentis, et tema tänavu platsile ei läinudki. Möödunudaastasel turniiril oli aga väravas.
?Tänavu leiti natuke pädevam väravavaht ? selline, kes püsti seismiseks värava abi ei pidanud kasutama,? ütles Siim muiates.
Kohtunik Toivo Linnamägi kommenteeris esimest mängu aga nii:
?Kui mehed kakskümmend minutit jääl olid olnud, hakkas asi juba hoki ilmet võtma, aga kümne minuti pärast oli mäng läbi.?
Raudlitri turniiril kestsid mängud tõepoolest 30 ehk 2 x 15 minutit.
Ühepoolne mäng
Teise, Tartu klubi Põletajad ja Sangla klubi Kollane Peletis Team vahelise mängu esimesel poolajal püsis mäng vaid ühel väljakupoolel ? sellel, kus paiknes Kollase Peletise värav. Jõud olid ilmselt ebavõrdsed: Põletajate hulgas oli liigamänge mängivaid mehigi, Kollase Peletise seltskond oli senini hokit, pehmelt öeldes, vaid telekast vaadanud. Aga kumbki pool ei lasknud tujul langeda. Näiteks kui litter vahepeal ootamatult kuhugi Põletajate väljakupoole keskele kandus, huilgasid Kollase Peletise mehed rõõmsalt: ?See oli peaaegu värav!? Ainult Põletajate väravavahist hakkas natuke kahju: tollel polnud ju üldse midagi teha.
Kui Põletajad poolaja 13:0 võitsid (?No see oli ikka kobina peale võit!? kuulutas kommentaator ilmse lustiga), lubas Toivo Linnamägi paberit juurde tooma minna, et kõik väravad ikka kirja mahuksid.
?Aga väga kultuurne mäng on: karistusaega pole veel kellelegi määratud,? lisas ta.
Teisel poolajal õnnestus Kollastel Peletistel siiski ka üks värav lüüa. Põletajad lisasid oma kontosse veel neli, nii et lõpptulemuseks kujunes 17:1.
Kolmandas, kõige tasavägisemas ja huvitavamas mängus läksid kokku kahe esimese mängu võitjad, Põhjatuulte Pojad ja Põletajad. Kuigi Tartu mehed oleksid pidanud olema väsinumad, saatis edu siiski neid. Võidutulemuseks kujunes 3:2 ja auhinnaks sai võitja omaloomingulise taiese ? igasugu tsiklividinatest kokku pandud mootorratta, millel aluseks uisk ja hokilitter. OÜ Vavo Tarvik poolt välja pandud õlikomplekti said kõik osalenud meeskonnad.
Kiusaja
?Vahva üritus,? kiitis Toivo Linnamägi Raudlitri turniiri. ?Showd peab ju ka natuke olema. Kahju ainult, et ilm krõbedavõitu on: muidu oleks ehk vaatajaid rohkem olnud.?
Teeneka hokimehena mäletab Linnamägi neidki aegu, mil hoki oli Jõgeva linnas kõige tähtsam asi ja mängude ajal oli väljak alati kolmelt-neljalt realt pealtvaatajatega palistatud.
?See oli ikka pidupäev, kui keegi külla tuli, kellele kohalikud hokimehed ?tappa anda? said,? meenutas Linnamägi muiates.
Küsimusele, miks motomehed juba kolmandat aastat jäähokiturniiri peavad, vastas Raudlitri peakorraldaja, Kati Kell-Jõepera, et talvel tuleks ju ka millegagi tegelda: tsikliga külmal ajal naljalt ei sõideta.
?Oma elu tuleb lõbusaks teha,? arvas Kati, tunnistades, et tema ise tegelikult ühtegi motoklubisse ei kuulugi, küll aga seovad teda Põhjatuulte Poegadega pikad sõprussidemed. Abi eest Raudlitri korraldamisel on peakorraldaja tänulik firmadele Vavo Tarvik ja KSK Jõgeva.
?Põhjatuulte Pojad ja Road Beast on osalenud kõigil Raudlitri turniiridel ning jätkavad ka tulevikus hokitreeninguid,? ütles Kati. ?Tuleval aastal kutsume endale aga Põletajate ja Kollase Peletise asemel jälle uued vastased.?
RIINA MÄGI
