Aprillist tõuseb Jõgevamaa toasoe 926 kroonini megavatt-tunni eest, mis on maakonnakeskuste üks kalleimaid.
Alles jaanuaris tõsteti sooja hinda ning Jõgeva elanikud ei mõista, miks peavad nemad maksma toasooja eest märkimisväärselt enam kui teiste piirkondade elanikud.
Soojahina eest tasumine käib paljudele tarbijatele üle jõu ja mõjub pärssivalt ka Jõgeva ettevõtluse arengule.
Jõgeva Soojuse aktsiate võõrandamisel AS-ile Eraküte sõlmitud ostu-müügilepingus on sätestatud valem, mis reguleerib ka soojahinna tõstmist. Lisaks on lepingus rõhutatud, et erastamine on kasulik nii ettevõttele kui ka linnaelanikele. Mida aeg edasi, seda enam tundub, et võitjaks on üksnes soojaettevõtja.
Linnapeal palutakse põhjendada soojahinna muudatuste vajalikkust ja selgitada hinna kujunemist lähtuvalt ostu-müügilepingus sätestatud hinnamudelist. Lisaks küsitakse, milliseid investeeringuid ja kui suures ulatuses on Jõgeval tehtud pärast soojaettevõtte erastamist vastavalt ostu-müügilepingule, kas ja kui suures ulatuses on Jõgeva Soojusel viimasel kolmel aastal olnud soojatarbimise eest tasumata arveid ning mida võlgnikega on ette võetud, millised meetmed võetakse kasutusele toasooja hinna alandamiseks ja kuidas kaitsta Jõgeva linnaelanikke, et nad ei kaotaks kodusid.
Avalik kiri edastati ka AS-ile Eraküte.
MAI TREIAL,
Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees
