Rahvaliidu esimees Villu Reiljan kuulas reedel Jõgeva inimeste muresid

Millistel teemadel soovitakse poliitikuga kõige rohkem juttu ajada, kas ülekaalus on isiklikumad mured või laiema kõlapinnaga probleemid?

Tänasel kohtumisel tuli esimesena mõtteid vahetama aktiivne Jõgeva daam Signe Tamm, kellega arutasime Eestimaa Rahvaliidu XI kongressi kulgemist ja otsuseid ning jõudsime rääkida ka muudel aktuaalsetel teemadel. Paljud inimesed kurdavad kohtumisel Riigikogu või valitsuse esindajaga oma igapäevaseid muresid.

Mõndagi huvitab aga ühiskonna areng tervikuna. Alati on huvitav ja vajalik vestelda sellisest valuküsimustest nagu olukord hariduse, tervishoiu ja keskkonnakaitse alal. Mõelda on vaja ka demograafilise olukorra hetkeseisu ja tuleviku üle. Eesti rahvas ei tohi ju muutuda kahanevaks rahvaks.

Perekeskne poliitika, tasakaal ühiskonnas, rahvuslikkus – need on mõisted, mida kuuleme sageli rahvaliitlaste ettekannetest ja sõnavõttudest. Millise kokkuvõtte võiks teha eesmärkide praktiseerimisest 2004. aasta lõpul?

Rahvaliit on tõestanud oma järjekindlust sotsiaalpoliitika vallas. 2004. aastast suurenes maksuvaba tulu 1000 kroonilt 1400 kroonini, tuleva aasta 1. jaanuarist suureneb maksuvaba tulu veel 1700 kroonini. Rahvaliidu nõudel tõsteti 2004. aastal 12 protsendi võrra õpetajate ja kultuuritöötajate palkasid. Meie erakonna eestvedamisel kahekordistus esimese lapse toetus 150 kroonilt 300 kroonile kuus. Alates 2004. aasta jaanuarist hakati lasterikasteks peredeks lugema peresid, milles kasvab kolm või enam last, alates kolmanda lapse sünnist hakati sellistele peredele maksma täiendavat lapsetoetust.

Rahvastiku tervis ja vastupanuvõime sõltub suuresti ka looduskeskkonna seisundist, õhu ja vee puhtusest jne. Kuidas on lähiajal plaanis Jõgevamaad keskkonnasõbralikumaks muuta ?

Põltsamaa linnale eraldati Keskkonnainvesteeringute projektist 8 miljonit krooni osalemiseks 17 väikelinna veeprojektis. Keskkonna alaseid projekte rahastatakse ka Pajusis, Kuristal ja teistes Jõgevamaa paikades.

Inimsõbralik sotsiaalne keskkond ja puhas looduskeskkond on olulised tegurid Eestimaa ja eesti rahva tuleviku kujunemisel.

Jõgevamaal arutatakse, mis põhjustel vabastati ametist maakonna keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep. On arvamusi, et rahvaliitlasest keskkonnaministrile ei sobinud Mart Joosepi kuulumine Reformierakonda?

Mart Joosepi vabastamine pole kaugeltki seotud poliitiliste põhjustega. Joosep oli mõneti rikkunud ametialast eetikat, mistõttu tegi aumehelikku otsuse ja palus end ametist vabastada. Usutavasti leiab Mart Joosep kui kogenud spetsialist veel tulevikuski tööd keskkonnakaitse alal, kui ta sellest ise huvitatud on. Praegu juhib Jõgevamaa keskkonnateenistust juhataja kohusetäitja Rainis Uiga.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus