“Ega mul kalale minnes suurt usku polnud, et midagi saan: vesi on praegu oma pool meetrit kõrgem kui tavalisel suvel ja kalal küllaga kohti, kuhu peitu pugeda. Kaks tundi passisingi jõel niisama, siis tundsin, et keegi justkui oleks otsas. Väike kala sikutab tavaliselt ägedalt nagu koer, suur käitub aga hoopis tagasihoidlikumalt. Lõpuks sain aru, et keegi ikka on otsas ja et see keegi on üsna suur,” ütles Hillar Ümar.
Iga kalamees teab, et kunst pole mitte ainult suure kala konksu otsa saamine, vaid ka väljatõmbamine: kui kohe ägedasti tirima hakata, võib ilma jääda nii kalast kui ka püügiriistadest.
“Oma veerand tundi väsitasin teda kindlasti, aga võib-olla ka rohkem: sellises situatsioonis kaob ju ajataju ära,” ütles Hillar Ümar. “Kuigi kaasas olnud kahv oli mõeldud palju väiksema kala jaoks, sain eluka lõpuks siiski paati. Päris ime, et paat selle rähklemise käigus ümber ei läinud.”
Kui kalamees oma saagi digitaalkaalul üle kaaluda laskis, selgus, et havipurakas kaalus 6,22 kg. Rekord pole see küll ei Pedja jõe ega ka Hillar Ümara enda jaoks (kõige suurem tema püütud haug kaalus 7,7 kg), ent märkimisväärne saavutus siiski.
“No demokraatiast ei saanud selles jões juttugi olla,” ütles Ümar, tõmmates laiali võimsad havilõuad, mille taha väiksemaid uimekandjaid ilmselt kilode viisi kadunud.
Kuna kodus oma perega ära söömiseks on rohkem kui kuue kilone kala suurevõitu, pidas õnneliku käega kalamees plaani havi kalapoele maha müüa.
RIINA MÄGI
