Põltsamaal esitleti parimaid jahitrofeesid

Möödunud neljapäeval toimus Põltsamaal üle-eestilise jahitrofeede näituse avamine. Esmalt kogunesid jahimehed EELK Põltsamaa Niguliste kirikusse, kus tervitussõnad lausunud EELK Põltsamaa Niguliste koguduse õpetaja Markus Haamer arutles selle üle kuidas jahipidamine ja kirik omavahel kokku sobivad.


Haameri sõnul on tema naabrimehest nelipühi koguduse õpetaja samuti jahimees ja selles probleemi ei näe. Paar aastakümmet tagasi oli Markus Haameril võimalus õnnistada jahimeeste lasketiiru. Ka tookord oli ta dilemma ees, mõeldes, kuidas lasketiir ja jumalasõna kokku sobivad.

„Inimene on alati teinud midagi valesti ehk on teinud pattu. Kuid ta tahab patust vabaneda. Selleks on läbi aegade surmatud loomi, kes inimeste eest patud ära kannavad. Jahimeestele on antud ülesanne metsas loomade eest hoolt kanda ja loomade arvukuse üle valitseda,“ märkis Haamer. Sellega leidis ta seletuse lasketiiru õnnistamisele.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul tunnetasid nad kirikus olles, et jahimees olla ei olegi patt. Tänavune jahitrofeede näitus on justkui jätkuks eelmise aasta jahinduse motole „Jahindus kui looduskaitse“.

„Enam ei ole väga populaarne rääkida sellest, kui palju punkte sai üks või teine jahimees soku- või põdrasarvede eest, vaid jahitrofeedel on suur roll teaduse jaoks,“ märkis Puust. Tema sõnul ei ole esmatähtis ühe või teise loomaliigi kõrge arvukus, vaid et metsas elavad loomad oleksid terved ja tugevad.

„Ulukeid ei pea küttima mitte siis, kui neil on kõige suuremad sarved, vaid siis, kui ulukitel on selleks õige vanus ja loom on oma panuse loodusele andnud,“ rääkis EJS-i president. EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe soovitas jahitrofeede näitust vaadates mõelda sellele, millisel hetkel püssi päästikul olevat sõrme enda poole tõmmata.

Margus Puust lausus, et Põltsamaa loss ei ole Eesti jahimeestele tundmatu koht. „Näiteks jahirahu oleme Põltsamaal jõulude ajal välja kuulutanud. Siin lossis on seda head aurat, mida jahimehed endas edasi kannavad,“ arutles Puust.

Väiksemaid ja suuremaid näitusi korraldavad jahimehed igal aastal, aga iga kolme-nelja aasta järel toimub suurem näitus. Puusti sõnul on jahitrofeed täiesti hindamatu väärtusega, sest demonstreerivad eelkõige Eesti ulukipopulatsiooni jätkusuutlikkust.

„Tänu jahimeestele meil ulukid metsas olemas ongi ja meie ulukipopulatsioon on Eesti riigile äärmiselt suureks väärtuseks. Metssigade arvukuse järsk alla viimine katku tõttu ei olnud meie jaoks enam lõbu ja meelelahutus, vaid täiesti tõsine töö, millega riigile ja ühiskonnale appi tulime,“ rääkis Margus Puust.

„Kui mul paluti näituse korraldamisele kaasa aidata, siis olin sellega nõus. Uurisin esmalt, kas Põltsamaa Lossirestorani ruumides oleks näituse korraldamiseks võimalus ja aitasin muul moel näituse toimumisele kaasa. See on meeskonnatöö ja ma olen selle meeskonna liige,“ rääkis Põltsamaa jahiseltsi juhatuse liige Margo Miljand.

„Siin saab näha kuldmedali võitnud trofeesid. Siin on ka meie jahiseltsi liikmete trofeesid. Lisaks sellised trofeed, mis on mingil moel erilised. Näiteks väärarengu tulemusena teistest sootuks erinevad sokusarved,“ viitas Põltsamaa jahiseltsi esindaja hoopis isemoodi sokusarvedele.

Margo Mijand on teistsugune jahimees, sest püüab võimalikult vähe loomi küttida. Rohkem meeldib talle viibida looduses fotoaparaadi kui jahipüssiga. Jahil käies naudib ta toredat seltskonda, jahipidamise juurde kuuluvaid rituaale ja jahimeeste jutte. „Jahimeestel tuleb hoida looduses ulukite arvukus kontrolli all ja jälgida, et metsades valitseks ulukite seas tasakaal,“ rääkis Miljand.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus