Põltsamaa vald jääb linna ühinemisettepaneku suhtes praegu äraootavale seisukohale

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul oleks ühinemine mõttekas põhjusel, et Põltsamaa linn ning Põltsamaa ja Pajusi vald on juba aastaid eri valdkondades koostööd teinud. Ühiselt rahastatakse näiteks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi võimla ehitamist. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õpib rohkesti naabervaldades elavaid õpilasi.

Linnapea meenutas lähiminevikku, kus juba 1990. aastal pidasid Põltsamaa linnanõukogu ja Põltsamaa külanõukogu ühise istungi, kus otsustati kaks piirkonda ühendada.

Tolleaegne Põltsamaa külanõukogu esimees ja praegune abilinnapea Tiit Kulu märkis maakonnalehele, et ühinemist ei võimaldanud mitmed lahtised otsad seadusandluses.

«Arvatavasti soosib praegune seadusandlus ühinemist enam. Näiteks Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seadust on muudetud peaaegu 40 korral.» Kulu märkis, et ühinemisprotsessi on käsitlenud ka mitmed rahvaküsitlused ja üliõpilaste läbi viidud uuringud.

Pajusi vallavanem Heldur Lääne pole ühinemise vastu, kuid märkis, et neil tuleb kõigepealt ära oodata Põltsamaa valla seisukoht.

“Oluline on, et meie valla kodanikud saaksid ka edaspidi oma asjad hõlpsasti ära ajada ja näeksid, mis maksumaksja raha eest valda tuleb. Tahan näha muutusi. Suur ja tegus ühendus on võimeline küll teatud asju paremini korraldama,” tõdes Lääne.

Ta kinnitas, et jääb valla kodanikuks ka siis, kui vallavanema ameti maha paneb.

Pajusi vallast umbes kahele kolmandikule on keskuseks Põltsamaa, ühele kolmandikule aga Jõgeva. Mõlemasse linna on valla servast kuus kilomeetrit. “See teeb asja keeruliseks, meil on, mille üle mõelda,” kinnitas Pajusi vallavanem.

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots märkis, et kolme omavalitsuse ühinemine soodustaks ühe tugeva keskuse loomist Põltsamaa piirkonnas. Keskerakondlasest linnavolikogu liige pedagoog Riho Laanes arutles, kuidas võiks võimaliku suure Põltsamaa valla loomine Põltsamaa linna imagole mõjuda. «Kas me siis saame veel rääkida Põltsamaast kui veini- ja roosipealinnast,» küsis ta.

Jaan Aiaots kinnitas, et Põltsamaa linn jääb ka ühinemisel alles, mistõttu saab ka tulevikus kasutada nimetusi, mis linna populaarsust tõstavad.

Firma E-Piim finantsdirektor, keskerakondlane Taavi Aas toonitas, et ühinemisele peaks kindlasti eelnema majanduslik analüüs.

Linnavolikogu liige, Põltsamaa vallas tegutseva firma Põltsamaa Graniit juhataja Endel Pajumägi ütles Vooremaale, et Põltsamaa linn ja vald ning Pajusi vald oleksid võinud juba varem ühineda. “Mäletan, et ühinemine oli aktuaalne ka 1993.-1996. aastal. Omavalitsused on koos mitmeidki probleeme lahendanud. Ühiselt tegeldakse näiteks tervishoiuprobleemidega. Ühinemist soodustab ka asjaolu, et paljude valla ettevõtete töötajad elavad linnas. Näiteks suurem osa Põltsamaa Graniidi töötajatest on Põltsamaa linna elanikud,» rääkis Pajumägi.

Tema hinnangul võib ühinemist takistada mõnegi ametniku vastuseis, kes oma ametikoha kardavad kaotada.

Linnavolikogu Res Publica fraktsiooni liige Uno Valdmets ütles, et neil oli juba valimiseelsetes lubadustes Põltsamaa piirkonna omavalitsuste ühinemine kirjas.

Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president Andres Vään peab omavalitsuste ühinemist loogiliseks, kuid enne liitumisprotsessi algust on tarvis veel mitmed probleemid läbi kaaluda.

Jaan Aiaotsa sõnul oleks põhimõtteliselt võinud ühinemist pakkuda ka Puurmani vallale. Selle valla Puurmani-poolse osa tõmbekeskuseks on aga Tartu ja Saduküla- poolse osa tõmbekeskuseks Jõgeva.

Põltsamaa linna, Põltsamaa valla ja Pajusi valla ühinemine saaks esimese võimalusena toimuda pärast järgmisi kohalike volikogude valimisi.

JAAN LUKAS