Tänavu Eesti naiste jalgpallimeistriks kroonitud FC Flora võistkonna koosseisu kuulus ka Põltsamaalt pärit Silja Goroško. Küllap tunnevad põltsamaalased hästi tema sportlikke vanemaid Sirje ja Vitali Goroškot.
Silja Goroško sõnul on ta kogu elu sportlik olnud. Ta on mänginud võrkpalli, korvpalli, saalihokit, jäähokit, teinud kaasa erinevatel kergejõustiku aladel.
„Olen lapsepõlves väga mitmekülgselt ennast treeninud. Väikese tüdrukuna olin ema-isaga alati endises EPT spordihoones treeningutel kaasas. Neljandas klassis sattusin võrkpalli mängima. Mingil hetkel avastasin enda jaoks jalgpallimängu. Väino Treiman oli see inimene, kes kutsus mind aeg-ajalt jalgpalli kaasa. Viieteistkümneaastaselt hakkasin tõsiselt jalgpalli treeningutel osalema. Siis kujunes välja jalgpalli mängiv sõpruskond. Gümnaasiumi päevil muutus jalgpalli osakaal minu jaoks tunduvalt suuremaks võrreldes võrkpalli treeningutega.
Kümnenda või üheteistkümnenda klassi õpilasena asusin treenima Tartus Tammeka naiskonnas. Enne Tartusse minemist kutsuti mind juba mängima Eesti noortekoondisesse, mille abitreener Katrin Kaarna oli siis ühtlasi Tammeka naiskonna juhendaja. Tema soovitaski mul Tammekas ennast proovile panna,“ jutustas vastne tiitliomanik Silja Goroško.
Tammeka koosseisus mängis ta mitmeid aastaid kuni kaks aastat tagasi viis elutee ta Tallinnasse. Tema varasem treener Aleksandra Ševoldajeva, kelle käe all oli ta ka Tammekas mänginud, tegutses sellel hetkel juba Tallinnas FC Flora treenerina.
Nüüd mängib Goroško juba teist hooaega Tallinnas FC Flora koosseisus, ehkki eelmisel hooajal ei saanud ta vigastuse tõttu pikemat aega treeningutest osa võtta. Nüüdseks seljataha jäänud hooaeg lõppes seevastu igati edukalt. FC Flora on Eesti parim naiskond, kes sellel hooajal võitis Eesti karikavõistlused, super Cupi ja ka Eesti meistritiitli. Balti liigas, kuhu kuulub ka esimeseks tulnud Valgevene võistkond, jäädi kolmandaks.
„Mina ei näe selles probleemi, et tüdrukud jalgpalli mängivad. Jalgpall on pallimäng nagu iga teine. Olen ise ka FC Flora tüdrukute treener ja võin kinnitada, et meile tuleb mängima väga vahvaid tüdrukuid. Minu jaoks on väga positiivne, et tüdrukutes huvi jalgpalli mängimise vastu aina kasvab. Lisaks mängimisele ja treeneri ametile tegutsen liikumisõpetajana ühes lasteaias.
Ega korraga kõige selle ühendamine lihtne ei ole, aga kavatsen niikaua jätkata kuni suudan ja vastu pean. Arvan, et umbes kolmekümnenda eluaastani jõuan ikka mängida. Töö kõrvalt kõrgetasemelises naiskonda kuulumine on seda väärt, et jalgpalli mängimist jätkata. Kui ise ükskord aktiivse sportimise lõpetan, jään oma põhitöölt kindlasti ka edaspidi spordile truuks. Laste ja noorte treenimine mulle väga meeldib,” rääkis vastne Eesti meister Silja Goroško.
TOOMAS REINPÕLD
