Põltsamaa leiutaja pälvis enim tunnustust

Eesti Teadusagentuuri, Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Vabariik 100 korraldatud riikliku õpilasleiutajate konkursi ja videokonkursi Eesti otsib leiutajat üks kõrgemalt hinnatud leiutisi oli Põltsamaa ühisgümnaasiumi 11. klassi noormehe Hans Anniste valmistatud signaalpoi.


Sellise tunnustuseni jõudmine ei sünni üleöö, nagu igas muus tegevuses tuleb ka leiutades samm-sammult edasi liikuda. Kaheksanda klassi õpilasena tegi Hans Anniste, loovtöö raames, korda puldiga juhitava auto ja ning ehitas selle ka natuke ümber.

Nii sai alguse koostöö kooli tööõpetuse õpetaja ja praeguse juhendaja Urmas Kuusikuga. Hans Anniste rääkis, et tunamullu vana-aasta õhtul süütas, moodsat tehnoloogiat kasutades, ilutulestikukomplekti süütenööri eemalt põlema. Ta oli varem süütenööre käsitsi põlema pannes leidnud, et see on tüütu. Küll kustutab tuul põlema süüdatud tiku ära, küll külmetavad selle juures käed ja lõpuks tuleb veel tegevuspaigast eemale joosta. Ta nuputas välja oma süsteemi. Pani teibiga süütenööri külge takisti, mille ühendas takistile reageeriva seadmega. Kui ta eemalt sellele seadmele helistas, põles takisti läbi, süütas süütenööri ning ilutulestiku raketikomplekt nö rakendus tööle.

Signaalpoi reageerib samuti helistamisele

Tänavusel leiutajate konkursil osalemise idee kujunes välja sellest, et Hans juhtus kevadel telerist vaatama loodussaadet, kus kalamehed võrke välja tõmbasid ja räägiti sellest, kuidas nad vahel oma võrke üles ei leia. Siis taipas noormees, et kalavõrgudki võiks telefonilt helistades üles leida. Ta pöördus selle ideega oma tööõpetuse õpetaja Urmas Kuusiku poole, kes Hansu ideed toetas.

Signaalpoi reageerib samuti helistamisele, mille peale kalavõrgu pois tuled vilkuma hakkavad. Et tuled kaua vilkuda saaksid, peavad need olema võimalikult energiasäästlikud. Aku abil töötava seadme puhul on lampide madal energiatarbimine väga oluline ja seetõttu kasutatakse signaalpois LED lampe. Nii aku kui LED lambid asuvad veekindla poi sisemuses ja poi ülemises veepealses otsas on läbipaistev kuppel. Hans Anniste lausus, et otseselt kalavõrgu külge pole ta seda veel pannud, küll on poid vees katsetanud. Noore leiutaja sõnul pole võrgu ehk siis poi kaugus oluline juhul, kui see paikneb mobiilside levialas. Võimalik et kaugemal merel võib leviga probleeme esineda, aga Eesti järvedel ei tohiks sellist muret olla.

Tahab poi väiksemaks ja energiasäästlikumaks ehitada

Hans Anniste lausus, et ta tahab signaalpoid veel arendada, see tähendab poi sisemusse paigutatud voolusüsteemi säästlikumaks muuta ning poi suurust vähendada. Praegu on poi veel umbes meetripikkune ja päris raske. Kui need probleemid lahendatud saavad, loodab ta, et ehk õnnestub signaapoisid müüma hakata.

Hans Anniste võitis 10.-12. klassi vanuserühmas I preemia, millega kaasnes 1000 eurot. Lisaks sai ta Taani Suursaatkonna, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) ning Patendiameti, teaduskeskuse Ahhaa, Energia Avastuskeskuse ja TTÜ Mektory tehnoloogiakooli eripreemia. Urmas Kuusik ja Hans Anniste pälvisid ka Eesti Teadusagentuuri eriauhinna. Tuleva aasta maikuus lähevad nad osalema maailma suurimale õpilaste teadus- ja tehnikamessile ISEF 2017, mis saab teoks Ameerika Ühendriikides, Los Angeleses. Seal tuleb tal oma leiutist samamoodi tutvustada nagu Eesti konkursilgi ja sellele annavad hinnangu sealsed kohtunikud. Noormees usub, et selleks ajaks on tal väiksem sigaalpoi juba valmis. Anniste sõnul on välisriigis toimuval õpilasleiutajate konkursil osalemine talle esmakordne kogemus.

Hans Anniste senine huvi on kujundamas ka tema erialavalikut ning ta loodab TTÜ-sse elektroonikat õppima minna, ta näeb oma tulevase tegevusena elektrooniliste seadmete disainimist.

Lisaks Hans Annistele pälvis 5.-9. klassi õpilaste vanuserühmas III preemia ja sellega kaasnenud 300 eurot Põltsamaa ühisgümnaasiumi 6. klassi õpilane Andre Jalajas avatud suuga prügikoti eest lehtede riisumiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tunnustuse sai Põltsamaa ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilane Märtin Jõe päikesepaneeliga nutitelefoni eest. Parima kooli preemia anti samuti Põltsamaa ühisgümnaasiumile, auhinnaga kaasnes 2600 eurot.

Taiplikkus ja käeline tegevus kooskõlas

Hans Anniste juhendaja Urmas Kuusik ütles, et noore leiutajaga algas koostöö juba siis, kui ta veel põhikoolis õppis.

“Praegust tõsist tulemust silmas pidades võin öelda, et teadsin tema tegemisi ja võimeid juba varsemast ajast ja meie koostöö on siiani jätkunud. Kaheksanda klassi poisina tegi Hans Anniste minu juhendamisel loovtöö, ta ehitas puldiga juhitava automudeli ümber. Ega selliste teadmistega noormeest minul varem pole juhendada võimalust olnudki. Hans Annistel on taiplikkus ja käeline tegevus omavahel omavahel kooskõlas. Ta ei tegele mitte ainult elektroonika valdkonnaga, kodus monteerib ta veel mehhaanilisi seadmeid kokku, valdab ka keevitus- ja lukksepatööd.

Minule teadaolevalt on tal mingi jalgratastega seotud projekt pooleli. Hans on selline noormees, kes viitsib ja tahab tööd teha ning vaeva näha erinevalt neist noortest, kes kusagil linna peal aega parajaks teevad.

Juhendaja roll on püüda liita kokku mõlema osapoole teadmised ja oskused ning üritada jõuda välja parima võimaliku tulemuseni. Samas pean tunnistama, et elektroonika poole pealt ma head nõu talle anda ei saa, sest selles osas on Hans minust targem. Minu osa signaalpoi puhul on pigem poi enda valmistamisel parem lahendus leida.

Enne USA-sse sõitu tuleval kevadel peame andma poile väiksema kuju ning kaubandusliku välimuse. Ka poi sisu mingil määral muutub, sest uued ideed selleks on olemas. Praegu veel loomeprotsess jätkub.

Hans Annistel on päris hea joonistamise oskus ning kindlasti suudaks ta ka disainimisega tegeleda. Tema puhul tuleb hinnata tõsiasja, et ühelt poolt saab ta aru, kuidas elektroonilised seadmed toimivad ja samas oskab ta neid disainida. Vahel võib disainerite puhul juhtuda, et nad küll oskavad hästi disainida, aga nad ei valda disainitava toote tehnoloogiat ja selle tulemuseks on ebamugav olmeese. Hansus on mõlemad pooled olemas ja ma olen kindel, et me kuuleme temast ka edaspidi.

Seekord oli Hans Anniste ja minu koostöö tulemuseks kõrge tunnustus Eesti tasemel. Me üritame parimat tulemust saada ka Los Angeleses peetaval rahvusvahelisel konkursil. Ehkki meil tuleb arvestada sellega, et seal võistleme me nüüd juba maailmakonkurentsis. Praegu teeme me selle nimel tööd, et signaalpoid tõsiselt edasi arendada. See ei tähenda, et mingi uue hea idee tekkimisel me uut ideed endale mällu ei jäta. Samas tuleb tunnistada, et seda tulemust on Hans Annistel väga raske ületada.”

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus