Põltsamaa kultuurikeskuses on kotiparaad

?Kotiparaadi? nime kandval näitusel võib näha nii õmmeldud, kootud, heegeldatud, vilditud kui ka telgedel kootud kotte. Ühtekokku sai neid näituse avamiseks kokku umbes 170. Praegu neid enam nii palju pole, sest Katre Arula fantaasiarohkest ja äärmiselt kvaliteetsest kotikollektsioonist müüdi suurem osa möödunudlaupäevasel Põltsamaa piirkonna ettevõtluspäeval ehk siis näituse avapäeval maha. Ent müügiks need ju mõeldud olidki.

?Pakkusin tegelikult välja mõtte müüa kõik näitusele toodud kotid pärast maha, aga enamik naisi polnud sellega nõus,? ütles Põltsamaa käsitööseltsi esinaine Anne Ütt. ?Kui Katrel on oma käsitöökoda ja õmblemine tema põhitöö, siis teised ?nikerdavad? üht kotti kuu aega või kauemgi ning teevad seda spetsiaalselt kas iseendale, lapsele, sugulasele või tuttavale.?

Anne Ütt oli kotinäitusega seoses õnnelik mitme asja üle. Esiteks selle üle, et kaasalööjate ring on jälle laienenud.

?Juba meie enda seltsi kuulub mitte ainult Põltsamaa linna, vaid ka paari naabervalla naisi,? ütles Anne Ütt. ?Peale meie seltsi on aga oma käsitöödega väljas Lustivere, Adavere ja Tabivere käsitöötegijad ning Võisiku hooldekodu töötajad ja Siimusti Kiigemetsa kooli toimetulekuklassi õpilased.

?Tabivere käsitöötegijatega leidsin kontakti meie eriala internetifoorumi vahendusel ja nad olid kohe nõus meie näitusel kaasa lööma,? ütles Anne Ütt. ?Nii et Põltsamaa käsitööselts on oma ?kombitsad? märkamatult juba poole maakonna peale ajanud.?

Veel oli Anne Ütil hea meel selle üle, et naised töö ja pereelu kõrval üldse näitusetööde meisterdamiseks aega leiavad, ning selle üle, et rahvuslik stiil kotinäitusel jõuliselt esindatud on.

?Kiwwja lapiseltsi naistel ongi praegu lapitehnikate kõrval päevakorral rahvuslik tikand,? ütles Anne Ütt. ?Ja paljud lapimeistrid on värskeid teadmisi kohe ka lapitehnikas kottide peal kasutanud.?

Nagu ikka, ühtis Põltsamaa käsitööseltsi aastanäituse teema Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tänavuse üleriigilise konkursi teemaga. Täpsemalt on see sõnastatud nii: ?Eesti-oma-märss ? sehvtikotist kohvrini?.

?Tallinna rahvas mõtles teema välja, aga minu käest tuldi aru pärima, misasi see sehvtikott on,? pahandas Anne Ütt naljatamisi. ?Uurisin siis natuke kirjandust ja sain teada, et sehvti tegemise all mõeldi nii äriajamist kui ka kurameerimist. Sealt võib siis igaüks juba ise edasi mõelda.?

Aastanäituse tugevamad tööd ? eelistatult rahvuslikus stiilis ? esitataksegi üleriigilisele konkursile. Konkursi tähtaeg on 14. mai. Valikut üleriigilise konkursi parematest töödest saab näha 29. maist kuni 18. juunini Tallinnas Pikk tn 22 asuvas Eesti Käsitöö Majas.

?Läheme oma seltsiga seda näitust kindlasti vaatama, sest sealt saab palju uusi ideid,? ütles Anne Ütt.

Tema sõnul käivadki Eesti käsitöötegijad väga agaralt üksteise näitusi vaatamas. Põltsamaa käsitööseltsi aastanäituselgi on külalisteraamatu andmetel käinud mitme maakonna käsitööinimesed. Kes kiiresti tegutseb, jõuab kotinäitust veel vaatama minna: see on Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis avatud homme õhtuni. Kultuurikeskuse teisel korrusel saab aga näha Katre Arula lapitöid.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus