«Muidugi oli mul väga hea meel, kui sain teada, et mind valiti korrektsiooni eriala parimaks üliõpilasek, ja mis seal salata ? olen selle üle uhke,» ütles Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala kolmanda kursuse üliõpilane Kati Püvi. Tiitli nimel ta oma sõnul ei pingutanud, tema jaoks on oluline olla edukas oma tulevases töös.
«Pean ennast hästi kohusetundlikuks ja näen tavaliselt heade tulemuste saavutamiseks palju vaeva. Just see oligi mulle oluline parimaks saamise puhul, et teadvustas: minu pingutused on vilja kandnud ja tore oli kogeda tunnustust,» ütles ta.
Akadeemia päästeteenistuse eriala parimaks üliõpilaseks valitud Kadi Luht peab hästi oluliseks ka kogu rühma koostööd ja toetust.
«Koolil on kombeks tuua esile mõnesid üliõpilasi, kuid see, et mu tulemused olid pisut paremad teiste omadest, on tegelikult kogu kursuse töö. Samuti arvan, et parimaks tunnistamisel vaadati peale õppetöötulemuste ka muud: aktiivsust loengutes, kolled˛is, väljaspool kooli,» sõnas ta.
Erialad on huvitavad
Mõlemad, nii Kadi kui Kati, on oma valitud erialaga rahul. Katil tekkis huvi Sisekaitseakadeemiasse astumise vastu, kuna nende klassis oli see õppeasutus au sees. Paljud unistasid Kati sõnul akadeemiasse sissesaamisest ja nii temagi.
«Miks just korrektsiooni eriala valisin, ei oskagi täpselt põhjendada, tundus huvitav. Nüüd tean muidugi juba täpselt, mida minu tulevane töö endast kujutab, kuna olen juba palju teoreetilisi teadmisi omandanud ja kaks korda praktikalgi käinud,» ütles ta.
«Olen oma erialavalikuga väga rahul. Mulle on see huvitav ja eneseteostuseks palju võimalusi pakkuv töövaldkond. Töö on väga mitmekesine ja kindlasti mitte rutiinne, kui ise aktiivne ja tegutsemisaldis olla,» lisas ta.
Sisekaitseakadeemia kasuks otsustamise määras Kati sõnul seegi, et akadeemia on riigikool ja seega on tagatud kindel töökoht. Lisaks muudki sotsiaalsed tagatised, näiteks stipendium. «Mind köitis kindlasti seegi, et Sisekaitseakadeemias õpetatakse väga palju erinevaid aineid, mitte ainult erialaseid. Saan siin väga mitmekülgse, väärtusliku hariduse,» ütles Kati.
Kadi soov päästeteenistuse eriala õppida tekkis varakult. «Soov oli tegelikult juba põhikooli ajal. Siiski polnud ma aga erialavalikus väga kindel, sest seda eriala reklaamiti kui kohta heas füüsilises vormis noormeestele. Seega ei olnud ma eriti kindel, et saan päästeteenistust õppida,» nentis ta.
Ülevaade tulevasest tööst
Mõlemal tüdrukul on koolipraktika käigus olnud juba kokkupuude ka tulevase tööga. «Olen olnud peaaegu pool aastat korraga praktikal Tallinna Vanglas. Esimest korda sain proovida väga paljude ametikohtade tööülesandeid. Pikemat aega olin kontaktisik, kes puutub oma igapäevases töös kokku konkreetselt kinnipeetavatega, lahendab neil esinevaid probleeme,» kirjeldas Kati.
Teist korda oli Kati praktikal vastuvõtuosakonnas. Tema töö seisnes põhiliselt dokumentidega tegelemises, kinnipeetavaid puudutavate andmete vangiregistrisse sisestamises. «Kui kinnipeetav saabub vanglasse, avatakse talle isiklik toimik, kuhu pannakse kõik tema dokumendid. Neis sisalduv vajalik info tuligi mul arvutisse kanda. Sinna juurde kuulusid veel muud ülesanded, mis paberimajandusega seotud on: kaartide täitmine, saatekirjade kirjutamine,» kirjeldas ta.
Tulevane päästeametnik Kadi on praktikal olnud maakonna päästeteenistuses. «Minu praktikate jooksul midagi suurt ja hirmsat ei juhtunud,» tõdes ta. Kuigi seetõttu puudub Kadil veel tugeva operatiivtöö kogemus, peab ta siiski suurte õnnetuste vähesust positiivseks küljeks, sest see on märk ennetustöö tugevusest ja inimeste teadlikkusest, samuti ettevaatlikkusest.
«Inimene, kes ei karda veidi ekstreemsemat töökeskkonda, on aktiivne ja leiab, et on valmis tegelema kinnipeetavatega, võiks kindlasti korrektsiooni eriala kasuks otsustada,» ütles Kati. Ja Kadi lisas, et kui tahta näiteks ihaldatud eriala õppida, tuleb selle nimel võidelda ja pingutada.
Kati Püvi lõpetas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 2001. aastal ja Kadi Luht 2000. aastal. Eristipendiumid andsid siseminister Margus Leivo ja justiitsminister Ken-Marti Vaher tüdrukutele üle veebruaris Sisekaitseakadeemias toimunud Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel.
ANNELA LAANEOTS, Sisekaitseakadeemia infojuht
