Torma vallas tegutseva osaühingu Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots märkis, et kui käesoleva aasta algul sõlmiti lepingud teravilja müümiseks 1.40, 1.60 ja 1.80 krooniga, siis praeguseks on turuhinnad tõusnud kolme kroonini. Rapsikilo eest ollakse valmis maksma esialgse kolme krooni asemel üle viie krooni.
“Hindade tõus peaks olema loomulik, kuid teatud mõttes tuli see ka ootamatult. Muu hulgas on hindade tõusu põhjuseks ilmastikust tingitud teravilja nappus Euroopa riikide turgudel,” lausus Paloots. Ta märkis, et pragune hinnapoliitika soosib põllumajandusettevõttes ka rukki ja kaera kasvatamist.
Andrus Palootsa sõnul müüb OÜ Vaiatu Agri teravilja ja rapsi Jõgeva Tootjate Liidule ja teravilja ka Kemira GrowHow?le. Tootjate liidu kaudu jõuab Vaiatu põldudel kasvatatud raps ASi Werol Tehased.
“Ennekõike tahaksime seoses hindade tõusuga suurenevaid sissetulekuid kasutada töötajatele parema palga maksmiseks, sest tasemel tööjõu olemasolu on põllumajandusettevõtte arengule väga oluline. Loodetavasti avanevad paremad võimalused ka investeerimiseks. Samas põhjustab hirmu väetiste müügihindade suurenemine, mis meie majandusliku olukorra taas keerulisemaks muuta võib,” rääkis Paloots.
Tänavusi saake iseloomustas Vaiatu Agri juhataja aga nii: “Eriti headeks võib pidada talivilja saaki, mis oli parem kui varasematel aastatel. Taliviljade jõudsale kasvamisele mõjus hästi möödunudaastane soe talv. Mäletatavasti püsisid soojad ilmad kuni detsembrini. Prognoosisime ka häid suviviljasaake, mis jäid aga üsna keskpärasteks.”
Praegu on osaühingus Vaiatu Agri koristada veel 150 hektarit rapsi.
Loob kindlustundePõllumajandussaaduste hindade tõusu kommenteeris ka Palamuse vallas tegutseva osaühingu Kerseli juhatuse liige Toomas Tuula:
“Hindade tõus loob põllumajandustootjale teatud kindlustunde, kuid lausa rõõmust lakke hüppamiseks minu arvates põhjust pole, sest kasvavad ju ka mitmete kaupade hinnad, mida põllumees ostma peab. Näiteks täna sain ühe traktori hinnapakkumise, kuid prognooside kohaselt võib selle masina hind tuleval aastal märkimisväärselt kasvada.”
Seda, kuidas osaühingule Kerseli mõjub rapsi hinna tõus, on Toomas Tuula sõnul vara öelda, sest osa suvirapsi on veel koristamata.
Torma Põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili märkis:
“Mõistagi on positiivne, kui põllumehele raha juurde tuleb. Loodetevasti saame nüüd oma töötajatele Eesti keskmist palka maksta ja ehk ka rohkem investeerida. Seni oleme investeeringuid teinud enamasti laenurahadega.?
Varasem hind naeruväärneAktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal arutles hindade teemal aga nii:
“Varasemad hinnad olid põllumehe vaatevinklist suisa naeruväärsed, sest põllumeees ise peab ju kõige vajaliku ostmiseks järjest suuremat raha kulutama. Näiteks on tõsunud väetiste ja taimekaitsevahendite hinnad. Põllumajandusfirmade töötajatel tekib soov järjest suuremat palka saada, ilma milleta pole neil stiimulit põllumajanduses töötada. Avatud tööjõuturg kehtestab ju omad reeglid. Kokkuvõttes ütleksin, et tänavust hinnatõusu võib pidada teatud leevenduseks põllumehe majanduslikule olukorrale, mis aastaid keerulisena püsinud.”
JAAN LUKAS
