Iga Tähetunni järel tundub, et nüüd on vist kõik tehtud, mida luulega laval üldse teha saab. Ning et paremini ei saagi luulet lavastada, kui seekordsed paremad seda tegid. Aga igal järgmisel korral tuleb tõdeda, et pruukimata tekste ja teostamata ideid on veel küll ja küll ning et tegelikult saab lavastada ikka veel paremini.
“Me tulime siia selleks, et saada üllatatud, rabatud, vapustatud. Ja tänu teile me seda ka saime,” tõdes ?üriisse ehk Akadeemiasse kuulunud raadioajakirjanik ja kirjanik Urmas Vadi Tähetunni lõpetamisel.
Laias laastus võib Tähetunni lavastused jagada kaheks: neiks, milles kombatakse tõsimeelselt ühiskonna valupunkte ja elatakse välja maailmavalu, ning neiks, milles lastakse möllata fantaasial ja mängulustil. Treffneristide trupp Eufooria, mida juhendab Helgi Tering, on pigem fantaasiarikaste lustijate seltskond. Seekord pühkisid nad punasest ajalootolmust puhtaks Juhan Smuuli “Järvesuu poiste brigaadi” ning naerutasid sellega publikut, ent panid samas ka mõtlema.
Tiitlid tuntud tegijatele
Kolm laureaaditiitlit läksid samuti Tähetunnil hästi tuntud tegijatele, Kolga Keskkooli näiteringile (juhendaja Terje Varul), Rapla Ühisgümnaasiumi trupile Ega Vist (juhendaja Valter Uusberg) ja Nõo Reaalgümnaasiumi näiteringile (juhendajad Heily Soosaar ja Piret Laanesaar). Lisaks sellele andis Akadeemia välja hulga eripreemiaid. Kuusalu Keskkooli näitering (juhendaja Saima Merivoo) sai selle julge omaloomingulisuse, Rakvere Linnanoorte Näitetrupp (juhendaja Tiina Rumm) võimsa visuaalse lahenduse, Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja (juhendaja Lianne Saage-Vahur, lavastus “Pilve piiril”) sõnade tagant mõtte välja toomise, Helina Sternhof (Aseri Keskkool) publiku magnetiks olemise, Kimmo Paap (Kadrina Keskkool) jõulise osatäitmise ning Jaak Laanpere (Kolga Keskkool) ja Fred Kuusemäe (Keila Gümnaasium) publiku naerutamise eest.
Lavastajapreemia pälvis Annamari Nikkel Keila Gümnaasiumist, parimaks naisnäitlejaks tunnistati Maarja Merivoo Kuusalu Keskkoolist ja parimaks meesnäitlejaks Joonas Paas Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatrist Liblikapüüdja. KSK Jõgeva OÜ poolt parimatele Jõgeva trupi näitlejatele välja pandud eripreemiad said Kadi Metsla ja Rain Põdra. Jõgeva Majandusühistu traditsioonilise preemia kuldaväärt õpetajale sai Rakvere Reaalgümnaasiumi laulu- ja mänguseltsi Karla juhendaja Tiina Kippel.
Akadeemia liige, raadioajakirjanik Mari Tarand lisas preemiate nimistusse omalt poolt veel mõned tema ema, aasta tagasi meie hulgast lahkunud tõlkija Linda Viidingu raamatukogusse kuulunud luuleraamatud. Need said laste ning vanemate ja vanavanemate suhteid liigutavalt lahti mõtestanud Tallinna Huvikeskuse Kullo kool-teater (juhendajad Virko Annus ja Nele Sooväli) ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi luuleteater Krevera (juhendaja Rita Ilves) ning eesti luule mõistmise teel edukalt samme tegev Tallinna Kanutiaia Noortemaja KT-teatri eesti-vene segatrupp (juhendajad Maret Oomer ja Vera Kudrina.
“Etlemist” polnud
“Näha sai siin tükati ka tapvalt halli ja igavat teatrit, aga sellest, mida tipud pakkusid, oleks õppida kutselistel teatritegijatelgi: uus põlvkond toob ju ikka kaasa uued ideed,” ütles üks “akadeemikutest”, Vanemuise teatri peanäitejuht Ain Mäeots. “Peapreemia saanud Treffneri Gümnaasiumi trupp Eufooria lõigi just värske lähenemise, ühtlase trupi ning lusti ja rõõmuga. Smuuli “punasevõitu” tekstide jaoks olid nad leidnud minu meelest täpselt õige, mitte liiga iroonilise ega mahategeva, vaid mõnusalt humoorika võtme.”
“Mina kartsin siia tulles kõige rohkem seda, et hakatakse niisama, käed kõrval, etlema. Aga nägin hoopis üllatavalt sügavat ja mitmekihilist lähenemist luuletekstidele,” ütles esimest korda Akadeemias kaasa teinud Eesti Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus. “Ja otse hämmastav, missugused tekstid olid üles leitud! Kui Noor-Eesti rahvusromantiline luule välja arvata, olid esindatud vist kõik eesti luule segmendid. Randlase teatri stuudio oli üles noppinud isegi ühe minu luuletuse, kuigi pean end rohkem prosaistiks ja esseistiks ning mu luuletused pole eraldi koguna ilmunudki.
Viin siit kolleegidele kaasa sõnumi, et luuletaja tasub olla ka tänapäeva Eestis, sest on olemas suur hulk noori, kes luulet loevad ja luuletekstidega väga huvitavat kahekõnet peavad.”
Kui lisada siia juba eelmises lehes välja öeldud Lianne Saage-Vahuri mõte, et luule- ja teatrihuvilised noored aitavad alal hoida soovi olla õpetaja, siis võib tõdeda, et Tähetunnil on täita äärmiselt tänuväärne missioon. Loodetavasti jätkub Jõgeva Gümnaasiumil ja Betti Alveri Fondil jaksu seda veel kaua korraldada.
RIINA MÄGI
