Nii peetigi võistlustel eraldi arvestust ? Põhjamaade ja Balti meistrivõistluste kohta. Põhjamaade meistrivõistlustel oli Soomest võistlemas kolm, Taanist ja Norrast mõlemast kaks võistkonda. Balti meistrivõistluste arvestuses võistlesid lisaks ülaltoodutele veel Läti, Eesti ja Venemaa ühe võistkonnaga, kusjuures arvesse läks igast riigist parim.
Eestit esindas Jõgeva võistkond, kuhu kuulusid kaptenina Tanel Sermat, Ilmar Kaasik Tabiverest ja Kaido Keske Kuremaalt ning varuvõistlejana siinkirjutaja. Minu tulemus läks arvesse vaid individuaalarvestuses.
Väljasõidupäeva hommikul kell viis avastasime, et üks mees on puudu. Kiire telefonikõne selgitas, et puudu olev Kaido Keske magas õiglast und Loksa lähedal Vergil. Kuidas jõuda Kuremaa kaudu Tallinna kell kaheksa väljuvale laevale, millele oli juba piletki ostetud? Ega ei jõudnudki, kuid jonni mees ka ei jätnud ja tuli järgmise laevaga meile Helsingisse järele.
Võistluspaik asus Turu lähedal Korpool, kuhu oli üle 100 kilomeetri. Mida lähemale Korpoole, seda rohkem kohtasime järvesilmi. Lõpuks tuli kahel korral kasutada praamide abi, et üle lahtede saada. Soomes on taolistel praamidel ülesõit tasuta, sest põhjanaabrid peavad veeteed maantee jätkuks.
Päeva lõpuks jõudsime sihtkohta ja saime ööbimiseks kahekohalised palkmajakesed, kus kolme öö eest tuli igaühel 45 eurot välja käia. Selle raha eest saime ka hommikusöögi.
Soe ja tuuline võistluspaik
Septembri lõpu kohta püsisid ööd veel soojad, kuigi puhusid kõvad tuuled ja aeg-ajalt tuli ka vihma.
Võistluspäev algas kell kaheksa hommikusöögiga samas saalis, kus eelmisel õhtul oli toimunud võistluste pidulik avamine.
Juba kell kümme tuli olla täies varustuses sadamas, allveeülikonnad seljas. Tõmbasime võistlusülikondadele veel tuulekindlad riided peale, vältimaks külmetumist laevasõidul. Raske uskuda, et tuul allveeülikonnast läbi puhub, aga peagi otsisid võistlejad tuulevarju kajutist. Sõita tuli rohkem kui pool tundi kaljuste saarte vahel siksakitades. Ühe saare juures maabus kogu seltskond tuulealusel küljel koos oma varustusega. Laev lahkus, et meile nelja tunni pärast uuesti järele tulla.
Kõigepealt andis peakohtunik Ville Lahikainen pool tundi aega kohanemiseks. Ümbruses olid vaid üksikud kaljused saared, kus mõnel kasvas ka üksikuid mände või pajuvõsa. Kõik saared olid üksteisest 100-150 meetri kaugusel, kuid tuli arvestada suure lainetusega.
Võistluspaik meenutas Hankot
Paikkond meenutas kangesti Hankot, kus olime kaks aastat tagasi võistelnud. Teadsime, et tuleks otsida väikseid lahesoppe, kus kasvaks pilliroogu või oleks muud taimestikku. Märkasin sama saare juures pisut pilliroogu ja otsustasin kohe pärast starti sammud sinnapoole seada. Tuli välja, et sama soov oli paljudel. Kui start anti, tormasid paljud ihaldatud pilliroo poole.
Kui ma kohale jõudsin, oli kahel mehel juba kala käes. Üks neist oli soomlane Jukka Rapo, kes laskis esimese lasuga kaks haugi. Paraku ta sel päeval rohkem kala ei näinudki.
Esimesel päeval oli 32 võistlejast kalaõnne vaid kümnel, sealhulgas ka kõikidel meie võistlejatel.
Meile oli hästi tuntud soomlane Matti Pyykkö, kes sai ühe lesta ja kolm siiga ning ühe mereforelli. Kokku teenis ta 110 punkti. Niiviisi edestas Pyykkö järgmisi enam kui 50 punktiga.
Paremate hulgas olid ka Aleksander Savon ja Juri Jurkov Lätist, mis tõstis Läti soomlaste järel teiseks, jättes kolmandaks Taani ja neljandaks Eesti.
Teisel päeval oli püügipiirkonnaks hoopis teine koht, kuhu sõideti jälle laevaga. Pärast randumist said kõik veidi hinge tõmmata ja kaardi järgi sõjaplaane koostada.
Meile sai selgeks, et tuleb otsekohe ujuda üle meie ees tormitseva lahe järgmise saareni, minna mingi nurga all jalgsi üle saarel oleva mäe ning laskuda teisel pool saart vaikse lahe äärde, kuhu ei pääse ükski lainetus ühestki küljest. Selle saare taha sai minna ujudes läbi kitsa väina, kuid see teekond oli eeldatavasti pikem.
Enim oli kalaõnne lätlastel ja soomlastel
Kui peakohtunik andis loa alustada püüki, tuli välja, et kõikidel oli sama plaan. Veerand tunniga olid kiiremad üle lahe, lestad jalast, kiiresti märgupoi kaenlasse ja tuligi mägironijaks hakata.
Õnneks ei olnud mägi liialt kõrge ega libe. Sain lahedalt kahekümne minutiga üle mäe vaikse lahe äärde, kus palju pilliroogu ja arvata, et ka kala. Lahe põhi oli valdavalt rohuga kaetud, kus kaladel on end hea varjata. Läksin veelgi sügavamale roo sisse, peaaegu kalda äärde ja sain haugi kätte.
Lõpuks sain selgeks, kus kalad end varjavad, aga siis hakkas juba püügiaeg lõppema. Kõik võistlejad pidid jõudma õigeks ajaks finisisse, muidu oleks nende tulemused tühistatud. Kõige raskemas olukorras oligi taanlane Sören Assersen, kes finiseerus viimasena täpselt minut enne võistluse lõppu.
Temal oli kõige raskem, sest ta vedas enda järel 8250 grammist haugi. Veelgi suurem oli vaid Matti Pyykkö haug ? 8940 grammi.
See võistluste suurem havipurakas ja veel kaheksa haugi andsid kokku 182 punkti. Kolmeteistkümne kalaga tuli kohale Aleksander Savon Läti võistkonnast, kogudes teise päeva parimana 188 punkti.
Kahe päeva kokkuvõttes oli parim Matti Pyykkö, kogudes 292 punkti, Savonil oli 239 punkti. Kolmanda koha sai samuti Läti võistleja Juri Jurkov 155 punktiga. Lisades veel Oleg Pashkini tulemuse, said Läti võistlejad 408 punktiga meeskondliku võidu.
Soome kogus 380 ja Taani 339 punkti.
Eesti parimana sai Ilmar Kaasik kümnenda koha, meeskondlikult läks meist mööda ka Norra, kuid Venemaast olime paremad.
Põhjamaade meistrivõistluste arvestuses oli soomlaste ja Matti Pyykkö võit mäekõrgune.
IVAN JUNNINEN
