Pikkadel pühadel leiab enim aset lähisuhtevägivalla juhtumeid

Politsei paneb inimestele südamele, et lähisuhtevägivalla juhtumitest tuleb kindlasti teada anda, sest ainult nii saab abivajajale tuge pakkuda.


Statistika näitab, et pikad pühad toovad kaasa ka selle, et alkoholi tarvitatakse pikema aja vältel. Vägijook toob omakorda kahjuks kaasa ka vägivalla. Iseäranis koduseinte vahel. „Pikkade pühade ajal tulevad inimesed kokku, tarvitatakse üheskoos alkoholi ning kui pitsi kallutamist õigel ajal ei piirata, kaasnevad peagi konfliktid ja kahjuks ka vägivald. Vägivald ei ole igal juhul aga ainult füüsiline, vaid ka vaimne,“ rõhutas Jõgeva piirkonnapolitseinik Steven Kaio.

Teada annavad naabrid

Just kortermajade puhul annavad lähisuhtevägivallast enim teada naabrid. Võimalus selleks on muidugi ka soodsam kui eramajades, kuna seina tagant kostuvat kaklust või muud kisa on lihtsam tähele panna. Paraku ei teatata aga abivajajast igal juhul. „Mõni inimene on selline, et ei pea õigeks teiste asjadesse sekkuda. Vägivald ei ole aga kuidagi peresisene asi, vaid meie kõigi ühine mure. Sekkumata jätmine jätab kannatama ohvri, võibolla ka juhtunut pealt näinud lapsed, ning reeglina vägivald ei kahane, vaid üksnes kasvab. Seepärast peab juhtunust teada andma võimalikult aegsasti,“ pani Kaio elanikele südamele.

Hädaabinumbrile tuleb helistada kohe, kui on kahtlus, et midagi on valesti. „Ei pea kartma, et ehk on valeväljakutse. Pigem jätta see politsei hooleks, kes selgitab, kas ja millist abi võidakse vajada. Kõrvalise jaoks piisab sellest, kui on kuuldes aru saada, et tegemist on tüliga. Ka öörahu rikkumist ei pea taluma. Vestleme inimestega ja nad saavad aru, et kortermajas elades tuleb arvestada ka teistega,“ rääkis Steven Kaio.

Lisaks paneb piirkonnapolitseinik südamele, et iga inimene saab eeskätt oma lähedastele, aga ka teistele olla kaineks mõistuseks ja südametunnistuseks, kui keegi püüab purjuspäi autorooli istuda. „Kui veenmine tulemust ei anna, võib autovõtmed lihtsalt võtta ja ära peita või takistada muul moel joobes inimest sõitu minemast. Kui joobes lähedane siiski läheb sõitma, tuleks sest kohe 112 teada anda, et politsei saaks ta peatada ja ohu kõrvaldada. Usutavasti ei taha keegi hiljem mõelda, kui traagiline avarii on juba juhtunud, et ta saanuks nende inimeste elu päästmiseks midagi ära teha. Aga ei teinud.“

Nii nagu joobes juhtimine on reeglina korduv käitumismuster, on seda ka enamasti lähisuhtevägivald. Kui see kord juba juhtus, võibki jääda korduma. Kui inimene abi ei saa, siis olukord paremaks ei lähe.

Enim kannatavad lapsed

Kaio sõnul tasuks mõelda sellelegi, mis saab tulevikus neist lastest, kes oma vanemaid kõigil pühadel purjus ja kaklemas nägid. „Politseitöös näeme, et sellest võib laps saada trauma, mis kahjuks ei parane kunagi ära nii nagu katki kukutud põlv,“ rõhutas Steven Kaio.

Lõuna ringkonnaprokuröri Anneli Hinto sõnul mõjutab lähisuhtevägivald kõige raskemalt just lapsi. „Kui laps näeb, et isa lööb ema või ema lööb isa, siis jääb sellest jälg tema arengusse väga pikaks ajaks. See võib mõjuda isegi sama raskelt, kui vanemad ise last lööksid. Kuna lapsed näevad oma vanemaid eeskujudena, siis koduse keskkonna vägivallavabaks muutmine on justkui tulevikku suunatud võitlus kuritegevusega – lastest kasvavad järgmised vanemad, kes saavad enda käitumismustrid kaasa kodust,“ ütles Hinto.

„Kõige olulisem on julgeda vägivallast teatada, sest siis saab riik hakata aitama. Selleks kuulame ära kannatanu ja eelkõige arvestamegi just ohvri vajadustega. Kui pärast esimesi samme tunneb kannatanu, et vägivallatseja on ikka perele ohtlik, taotleme talle lähenemiskeeldu või eriti ohtliku juhtumi puhul vahistamist.

Eelkõige on aga kannatanute soov elada vägivallavabalt. Selleks teeme koostööd erinevate spetsialistidega, kelle teadmised aitavad meil valida kõige mõjusama karistuse või mõjutusvahendi, mis mõne pere kõige suurema tõenäosusega vägivallavabaks muudaks. See eeldab aga inimeste käitumise muutmist, milleks tuleb meil iga kord valida kannatanu vajadusi ja juhtumi tausta arvestades sobivaim lahendus mõne sotsiaalprogrammi või karistuse näol,“ lisas prokurör Hinto.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus