Talupere on suur ja prügi tekib omajagu. Varem viis Saarevälja talu oma prahi lähemal asuvasse Kassinurme prügilasse, kuid see on nüüd suletud. Perenaine Karina Kaarepere ütles, et Torma on küll kallim, aga pere ei saa ometi prügi sisse uppuda.
Uuest aastast on jäätmeseaduse järgi kõik kohalikud omavalitsused kohustatud oma haldusterritooriumil korraldama olmejäätmete kogumise ja veo. Kohalik omavalitsus võib samas jätta haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse tõttu oleks jäätmeveo korraldamine üsna kulukas, selle ka hoopiski korraldamata. Otsuse, kas tegemist on hajaasustusega või mitte, langetab samuti kohalik omavalitsus.
Et väikestel omavalitsustel on raske üksi prügiprobleemiga toime tulla, plaanivad Peipsiäärsed vallad oktoobri lõpus kokku tulla ja kaaluda jäätmemajandusega tegeleva ettevõtte moodustamist. Kuna Jõgevamaa ainus euronormidele vastav prügila asub Torma vallas, on rühma juhiks valitud Torma vallavanem Riina Kull.
Kasepää elanikud kasutavad jäätmejaama usinalt
Optimistlikult on koostööks meelestatud Kasepää vallavanem Jüri Vooder. Kasepääl avati tänavu jaanuaris jäätmejaam, kuhu valla elanikud saavad tasuta tuua oma eelsorditud prügi. Vallavanemat rõõmustab, et inimesed kasutavad seda võimalust usinalt. Vald omalt poolt on leidnud võimalusi müüa jäätmed ümbertöötlejatele.
Jüri Vooderi kinnitusel on vald vanametalli müügist teeninud umbes 3000 krooni. Summa iseenesest pole ju suur, kuid koos teiste valdadega jäätmed kokku kogudes saaks korraga ära müüa suurema koguse. Niiviisi võiks loodav ühisettevõte ehk tulevikus kuidagi ots-otsaga kokku tulla.
Kasepää jäätmejaam on suutnud leida ostja ka vanadele teleritele, külmkappidele ja arvutitele ning akudele. Kõige parema meelega ostetakse aga kilet, millest saab graanuleid pressida, kinnitas Jüri Vooder.
Riina Kull pole oma valla elanike keskkonnateadlikkusega eriti rahul. Tema kinnitusel pole harvad juhtumid, kus prügila teeotsa on maha visatud must kilekott olmeprahiga. Olmeprahti jätavad väga palju tee äärde ka läbisõitjad.
Tormas ja Sadalas on konteinerid klaasi ja plasti jaoks, lisaks tulevad veel Torma koolimaja juurde kaks suurt vanapaberi konteinerit.
Põltsamaa piirkonna vallad ehk Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa vald ning Põltsamaa linn teevad koostööd Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega. Viimane ei korralda küll meie maakonna valdade prügivedu, kuid jäätmekavad said vallad sealtkaudu koos tellides kümme korda odavamalt.
Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul plaanib ka Põltsamaa vald lisaks Põltsamaa linnas juba asuvale kahele jäätmejaamale rajada oma jaam kolm kilomeetrit linna piirist Jõgeva poole. Jäätmejaamadesse kogutud eelsorditud prügi veetakse ära omavalitsuste kulul.
Taluperel polegi prügi?
Pajusi asevallavanema Reet Alevi hinnangul saavad nende valla elanikud oma prügist lahti küll, kui ainult tahavad. “Ragn-Sellsi müügijuht käis meil siin inimestega rääkimas. Firma on nõus lausa iga taluga lepingu sõlmima. Peaasi, et tee majapidamiseni on olemas, suur prügikonteiner peaks olema kõval alusel, väiksema ratastega konteineri saaks vajadusel tee äärde lükata,” rääkis Alev. Hea näide on vallas ka olemas Luige külas ühe perega, kellel on Ragn-Sellsiga leping sõlmitud ja kord kuus viib prügiauto sealt jäätmed ära.
Talupere tüüpvastust, et neil polegi prügi, mida peaks ära vedama, Alev hästi uskuda ei tahaks. Kindlasti on, aga tunduvalt vähem kui linnades või alevikes kortermajade elanikel.
Väikeprügilad suleti liialt kiirustades
Samuti peab ta loomulikuks, et 50-60 elanikuga külad peavad olema järgmisel aastal ikkagi haaratud kohustuslikku jäätmeteveo ringi.
Reet Alevi sõnul ei peaks eelsorditud jäätmete kogumiskohti avalikult välja kuulutamagi, sest need, kel vaja konteineri asukohta teada, saavad selle nagunii teada. Pajusi vald ei peaks muutuma Jõgeva ja Põltsamaa prügikonteineriks. Avalikult välja kuulutatud konteinerid saavad väga kiiresti täis, sest sinna tuuakse prügi mujalt. “Ja varsti on jälle kartulikoored klaasikonteineris,” tõdes Alev.
Tema sõnul tegi riik vea sellega, et sulges kiirustades väikesed prügilad. Seal oleks võinud sorditud prügi veel mõnda aega vastu võtta, siis poleks elanikel ja omavalitsustel nii palju väga tõsiseid probleeme vaja korraga lahendada. Samuti oleks lähemal jäätmeid vastu võtvasse prügilasse neid juba väiksemate veokulude tõttu kasulikum viia.
Eestis tegutseb praegu vaid neli euronõuetele vastavat prügilat – Tallinnas, Uikalas, Väätsal ja Tormas.
HELVE LAASIK
