Keskkonnaministeerium teatas, et 24. septembril peatati Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kohapüük, sest koha lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas. See jättis 150 kalameest randa teisi tegevusi otsima. Mõrrapüük veel jätkub.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kutselise kaluri kalapüügilubade alusel on tänavu püütud vähemalt 625,55 tonni koha. Piirkonna lubatud aastane saak on 695,06 tonni. Sellega on lubatud aastane kohasaak ammendunud vähemalt 90% ulatuses ja kalapüügiseaduse (§ 49 lg 1) kohaselt püük peatati. Lisaks peatati kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järel avaveevõrguga, põhjanooda ehk mutnikuga ja püüvõrguga.
Kvoot täitus imekiiresti
Koha püügikeeld saabus sel aastal ootamatult. Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu esimees Urmas Pirk tõdes, et see oli suurtes piirides aimatav. „Me ei uskunud,” ütles Pirk. „Koha kvoot täitus nii ruttu. Koha on järves lihtsalt palju, püügivahendid olid kõik sees ja ta tuli. Praegu on järves koha selline põlvkond, keda on palju. Kvoodid on ees, mis on kehtestatud Eesti ja Venemaa läbirääkimiste tulemusena, millise ettepaneku on teinud teadlased ning mis on piirang. Ja kui 90% saab kvoodist täidetud, siis püük suletakse. Kvoot on ühine kõikidele püügivahenditele, ent võrgud püüdsid koha eriti intensiivselt.”
Tänaseks on püük läbi, mehed rannas ja otsivad muid tegevusi. Peipsi järve kalureid on kokku 300 ringis, kellest pooled tulevad hooajalisel tööle nii kui nii muudelt põhitegevustelt. Kuskil 150 inimest on kohalikud, kes kalapüügitööst on vägagi sõltuvad. Neil midagi rõõmustavat pole. Küll aga saavad veel püüda mõrrad, millesse tuleb enamasti ahvenat, latikat, haugi, lutsu ja särge. „Koha saab võtta ainult kaaspüügina,” selgitas Pirk.
„See on kohutav kaos,” ütles Pirk, kui pidi iseloomustama olukorda, mis püügikeeluga kalurite hulgas valitseb. „Meil toimub olümpiapüük,” teatas Purk ja mis tähendab teisisõnu võidupüüki, mille toimumise vastu on nad võidelnud. „Enamik kalandusettevõtteid on seda meelt, et oleks jagatud individuaalkvoodid ja inimesed püüaksid nende vahenditega, mis on neil olemas, siis kui on lubatud ja kui hind on hea. Tänavu tekkis olukord, kus koha hind oli madalam kui ahvena hind. Mõnel päeval lausa kolmandiku võrra, mis tähendab seda, et kalameestel jääb raha saamata. Võidupüügil on relvastus aetud nii võimsaks, et kõigil on maksimumvõimsus – kui midagi puruneb, on kohe midagi asemele panna. Võidupüük on rahaline kaotus, see on majanduslikult ebaratsionaalne nii riigile kui kaluritele. Kes saab, see saab ja kes ei saa, see jääb ilma.”
Pirk ütles, et naaberriigis, kellega ühist veekogu jagame, säärast olümpiapüüki ei ole. Neil on teised reeglid ja regulatsioonid.
„Meie kalurid peavad aga otsima juhutöid või midagi sarnast, mida n-ö kõrvalt teha saab ja mõrrad veel püüavad. Muidugi kui on mõrraload. Pirk rõhutas, et keskkonnaministeerium võiks aru saada, et tuleb minna üle individuaalkvootidele, mis jaotataks aasta peale ära. Püütaks siis, kui kalal on hinda, keeluajal ei püüta,” ütles Pirk. „Kui mutipüük läheb lahti, tõmmatakse hinnad alla. Järgmine aasta võib koha püügil katastroof tulla, kui individuaalkvoote ei tule. Siis on veel vähem püügiaega.“
Turismi ei mõjuta
Triinu Akkermann, kes on Peipsi toidutänava korraldaja ja pikaaegne kohaliku piirkonna giid, sõnas, et turismile kalade püügikeeld väga suurt tähendust ei omista, sest ta leiab, et kalavarusid tuleb igal juhul säilitada ning külla tulnud turist seda mõistab. Ta toob välja, et Peipsiäärse toidu valmistajad saavad rohkem panustada teisele, mitte nii väga kalast sõltuvale menüüle, näiteks ulukilihale. „Kalapüügi kvoodid on seadusest tulenevad asjad ja kõik teavad, et kvoodid saavad täis püütud,” ütles Akkermann. „ Kõik on enda mõtlemisest tulenev, sest kui seadus on selline, tuleb kasutada selliseid kalu, mida saab. See on elu seadus, millega peab arvestama, mida ei saa kuidagi pahaks panna. Tuleb tegutseda hooajaliselt – kui on saadaval teised kalad, siis tuleb kasutada neid. Kui on endal sisse soolatud või külmsuitsutatud kalad või mis on kalatööstustes saadaval ja pakendatud, peab kasutama neid. Piirangutega harjub ära. Kõik sõltub muidugi ka toidukohast, kes mida pakub. Oma menüü tuleb ümber teha: ulukiliha, seened – kõik, mis on purgis, – välja tuua.”
INDREK SARAPUU
