Pajusi vallavolikogu esimehe ja AS Pajusi ABF ühe osaniku ning tegevjuhi Lembit Paali sõnul on maal just põhiprobleemiks ettevõtlike inimeste vähesus. Ettevõtlus ei saa ju tekkida tühjale kohale.
“Ideid jätkub, kuid napib nende elluviijaid. Pajusil läheb hästi ja piirkond areneb. Me ise oleme tihtipeale kärsitud ning ootame kohe tulemusi. Uueks edasiminekuks oleks vaja siiski uut kvaliteeti. Meil on tahaplaanile jäänud turismindus. Vallas ei ole hetkel ühtegi turismiettevõtet. Teenuste pakkujaid, näiteks kasvõi kanuumatkade organiseerijate näol, on ümbruskonnas olemas, kuid nad asuvad kõik väljaspool Pajusi piirkonda. Valla tulevikku suunatud projektid on seotud valla vaatamisväärsuste eksponeerimisega, kaasa arvatud Põltsamaa jõe ümbrus,” rääkis Paal.
Tugev külaselts
Piirkond asub logistiliselt väga heas kohas. Lembit Paalile teeb rõõmu seegi, et inimesed on saanud üle vahepealsete aastate stressist, on muutunud ise aktiivseks. Tänu sellele on elavnenud nn kolmas ehk mittetulundusalane sektor, eelkõige aga külaliikumine. Pajusis tegutseb väga tugev külaselts.
“Ma arvan, et külaliikumine võiks haarata ka teisi külasid. Üheksakümnendate aastate algusele iseloomulik kultuurivaikelu on tänaseks ajalugu. Me näeme, et inimeste tahtmine midagi ise teha on vahel suurem, kui vallal on võimalusi seda toetada,” nentis ta.
Vald toetab igati inimeste ühistegevust ükskõik mis alal, kuid toetuste saamise eelduseks on tegijate initsiatiiv. Näiteks toetas vald lokaalkatlamajade ehitamist korterelamutele.
Pajusis on tõsiselt tegeldud valla arengukavaga ja eelistuste paikaseadmisega. Rahvamaja remont, sotsiaalküsimused, Põltsamaa piirkonna valdade koostöö, tänavavalgustuse rekonstrueerimine, teede remont, Pisisaare keskasula veevarustussüsteemi rekonstrueerimine, valla veemajanduse arengukava väljatöötamine, jne koolihoonete remont jne.
Rakenduseta katlamaja
Kivina lasub vallal kaelas üheksakümnendate aastate algul tehtud vale otsus, mil EBRD laenuga ehitati piirkonda kõrgepingekatlamaja. Elektrihinna tõustes kerkis 1 MWh soojusenergia hind ligi 1000 kroonini ja osutus seega normiks peetud hinnast 2-3 korda kõrgemaks. Tarbijad ei olnud selliseks kulutusteks valmis, soojaettevõte läks pankrotti ja katlamaja lõpetas töö.
Laenu tagasimaksmise kohustus jäi aga alles. Selle aasta alguseks on 5,3 miljonist makstud tagasi üle poole. Otsitakse asjalikku investorit, kes leiaks katlamajale rakenduse.
Mis puutub aga valla vara müümisse, siis on volikogu ja vallavalitsus seda meelt, et maha müüakse kõik valla tegevuseks mittevajalik, kuid vara müük ei ole saanud omaette eesmärgiks.
Näiteks on uue omaniku leidnud Tapiku mõis, Kalana meierei, Aidu meierei jne.
Eelmise aasta üheks märksõnaks vallas oli internetiseerumine. On välja ehitatud traadita internetivõrk, mis võimaldab soodsa hinnaga kõigil soovijail liituda. Ka valla raamatukogudes Pisisaares ja Aidus ning Pajusi kultuurimajas on soovijatel võimalik tasuta internetti kasutada.
RAIVO SIHVER
