Paastumaarjapäev — naiste oma püha

Paastumaarjapäeva kohta teame üldiselt, et see on naiste püha, mil neil on soovitav punast jooki juua, et palged punased püsiksid. Komme varahommikul kõrgemale künkale päikesetõusu tervitama minna ning seal looduselt endale ja oma lähedastele head tervist ja eluõnne paluda on vähem levinud.

Tabivere valla kultuurijuhi Tiina Tegelmanni eestvõttel läks rühm naisi  25. märtsil päikesetõusu ajaks Raigastvere mäele. Päikesetervitajatel olid korralikult  valged rätikud peas ja seelikud seljas, nagu selle püha komme ette näeb. Kätest kinni hoides pöörati pilgud tõusva päikese poole ja keskenduti mõttes oma lähedastele, et neile parimat soovida. Kel soovipael kaasas, sidus selle raagus puuoksale, ikka vaimujõu toel oma pereliikmetega olles ja neile head tervist paludes.

 Punast teed rüübates tuletati meelde, et maarjapäevi on rahvakalendris õige mitu, 25. märtsi oma nimetatakse paastumaarjapäevaks seetõttu, et see tavaliselt paastuajale ehk vastlapäeva ja ülestõusmispüha vahele langeb. Naine on elu andja ja temast, kuigi üldjuhul nõrgemaks pooleks peetust,  sõltub üsna suures osas kõigi pereliikmete käekäik. Naistel on vahetevahel vaja ajada ka niiöelda naistejuttu, rääkida tervisest, perest, elust ja armastusest vaid isekeskis. Küllap selleks ka need naiste pühad rahvakalendris.

 Ka 21. sajandil tuleb inimesel tõdeda, et loodusjõudude vastu ei saa ka kõige arenenum mõistus ega peenemad tehnikaimed.   Peame oskama jälgida ilmamärke, et leppida ja kohanduda sellega, mis meist sõltumata  meile osaks saab, olgu see siis liigvihm või põud, meeletu palavus või ränk pakane.

Varahommikuseks jututeemaks oli loodus ja   kevadeootus, mis sel aastal pikaks venima kipub. On pandud tähele, et rändlinnud, kes juba mitme nädala eest siin-seal laulu üles võtsid, on pakase eest uuesti lõuna poole taandunud. Ka kuused puistasid oma talveokkad maha alles hiljuti, see aga tähendab, et talvekülm võib veel 40 päeva võimul püsida. Päikesetervitajate rätikuid rebis vilu tuul ja vanarahvas ongi tähele pannud, et külm paastumaarjapäev jaheda kevade toob. 

Õhtul koguneti rahvamajja, küpsetati ülepannikooke, et kapsalehed suvel laiad kasvaksid, ja rüübati punaseid jooke — ikka hea jume ehk tugeva tervise kindlustamiseks. Võeti jutuks veel teisigi paastumaarjapäeva kombeid, millest kõiki tänapäeval ei mäletata. Näiteks läänerannikul ja saartel levinud kommet keeta seajalgu ja viia kondid metsa ja kesale, et kärssninad suvel viljapõllule ei kipuks, ei järgita enam, kuigi ehk peaks. Sest järjest rohkem lippab meil suvel ringi metsanotsusid, kes midagi segi pööramata ei jäta, olgu see siis viljaoras, kartuli- või rapsipõld.

Ühe vahva kombe otsustasid aga Tabivere naised taaselustada ja vähemalt oma rahvamajas sellest ka edaspidi kinni pidada. Mehed, kes maarjapäeval punase veini pudelita naiste seltskonda kipuvad, saavad endale valge rätiku pähe. Nii mõndagi rätikut läks õhtu jooksul tõepoolest tarvis.

iii

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus