Tänavune Betti Alveri debüüdiauhinna laureaat on norralane Øyvind Rangøy. Selle võõrapärase nime taga peitub Norra väikelaiul sündinud ja kasvanud mees, kes juba mitmeid aastaid võib ennast hoopis põltsamaalaseks nimetada. Tema abikaasa Imbi ema elab Põltsamaal ja nüüd on ka Øyvind siin kodu leidnud.
Kui mehega kohtuda, ei suuda siinsed inimesed imestust tagasi hoida, kuivõrd puhas ja elav on selle mehe suust kõlav eesti keel. Rangøy ongi tõlkinud luulet nii eesti keelest norra keelde kui ka teistpidi. Kuna laureaaditiitli toonud luulekogus puudutavad mitmed luuletused topeltkeelsuse ja kahe kodumaa teemat, tegime jõulude ajal juttu jõulutraditsioonidest kahel sarnasel kuid samas ka nii erineval Põhjamaal.
Millal esmakordselt Eestist kuulsite? Milline ettekujutus Teil sellest siis tekkis?
Esimene teadlik kokkupuude Eestiga oli siis, kui 1998. aasta suvel töötasin kalatööstuses koos Eestist pärit neiuga. Esitasin rumalaid küsimusi, nagu „kas teil on seal elekter ja vesi?” ja tema sai vastata „ainult teisipäeviti ja neljapäeviti”. Ilmselt jõudis ta üht-teist asjalikku ka rääkida, aga eelkõige õpetas ta mulle esimese sõna, milleks oligi „sisikond”. Nimelt küsis ta rookimislaua ääres, kuidas ma kutsun norra keeles seda, mida kalast välja võetakse. Ja mina küsisin vastu, kuidas see eesti keeles on.
Tagantjärele olen mõelnud, kas ma Eestist midagi varem ka teadsin. Arvatavasti olin ikka nime kuulnud, aga ähmaselt, umbes nagu Liivimaa või Ingerimaa. Samas meenuvad Eesti taasiseseisvumisaegsed telekaadrid, kuid siis räägiti pigem Baltimaadest ühiselt.
Ettekujutus oli seega väga ähmane. Teadsin, et on endine nõukogude vabariik, aga samas „päris” riik. Aga mind väga köitis see tunne mis tekkis, et siin on justkui mingi unustatud Põhjamaa. Tundus, nagu oleks mul sugulane, kellest ma polnud teadlik.
Mis Teid Eestisse tõi ja millal?
Eestisse tõi mind ikka armastus. Natuke pärast esimese sõna õppimist kohtasin oma elu teist eestlast, ja temale ütlesin „mina tean ühte eesti sõna”. Sellest eestlasest ehk Imbist sai mu naine. Esimese külaskäigu Eestis võtsin ette 1990. aasta veebruaris. See oli juba siis, kui me koos Imbiga Lõuna-Norras piiblikoolis käisime ja alles tutvusime. Tähistasin esimest korda Eesti Vabariigi aastapäeva Tartus Pepleri tänava vanas ühiselamus.
Miks on teie elukohaks nüüd Põltsamaa?
Ikka perekonna kaudu. Põltsamaal on ämma lapsepõlvekodu, mis on nüüdseks ka meie Eesti koduks saanud. Nüüdseks on kodu mul nii Põltsamaal kui ka Norra läänerannikul Rangøya saarel – ja pea 10 aastat olen olnud Norras lõhetööstuse kvaliteedijuht.
Tean, et oskate suurepäraselt eesti keelt. Kas eesti keele õppimine oli Teie jaoks keeruline?
Hakkasin juba oma esimeste eestlastega tutvudes sõnu küsima. Kui ma esimest korda Eestis käisin, oli laeval väga põnev kogemus: kui varem olin kuulnud seda keelt kahe-kolme inimese suust, nüüd aga sain kogeda, et ta on päriselt olemas. Et eesti keel ei olegi mingi „muinasjutukeel”. Kuigi ma õppisin väga palju ka iseseisvalt, kinnistus keel muidugi lõplikult siis, kui astusin 2000. aastal Tartu ülikooli ja õppisin bakalaureuseprogrammis eesti keelt (võõrkeelena).
Keele õppimise ajast ma ei mäleta, et see oleks eriti keerulisena tundunud. On mingid üksikud teemad, nagu lühike mitmuse osastav või täis- ja osasihitis, kus ma mõnikord endiselt kahtlen. Aga suurem osa tundub kuidagi … loogiline.
Millises Norra piirkonnas on Teie ja suguvõsa juured?
Olen maainimene ja mereinimene. Kesk-Norra läänerannikul on Averøya saar (ja ühtlasi vald), ning selle küljes on veel tammiga ühendatud imepisike Rangøya saar – umbes 500 meetri pikkune ja 200 meetri laiune. Sealt on pärit mu isapoolne suguvõsa, seal ma kasvasin üles ja seal on praegugi minu Norra kodu. Ema on pärit umbes 100 kilomeetri kaugusel asuvast fjordiäärsest väiketalust, mis on olnud lapsepõlve suvepuhkuste maa. Seega on minu Norra nii ookean ja saared kui ka fjordid ja mäed.
Kuidas suhtuvad Teie Norras elavad lähedased sellesse, et olete enda elu sidunud nüüdseks Eestimaaga?
Ikka heatahtlikult. Kuna olen juba 20 aastat Eestiga seotud, ei ole see ilmselt niivõrd teema, pigem reaalsus, millega ollakse juba harjunud. Samas usun, et nad hindavad seda, et ma ei sidunud oma elu näiteks Austraaliaga. Eesti on ju geograafiliselt sama lähedal kui oleks näiteks mingigi Põhja-Norra linn.
Mis ajendas loominguga tegelema? Kas eesti keeles kirjutamine erineb norra keeles kirjutamisest?
Ma väga noorelt eriti ei luuletanud. Olen aga kogu aeg keelega tegelenud – kõigepealt õppija ja üliõpilasena, siis tõlkijana. 2005. aastal hakkasin ka luulet tõlkima ning selle kaudu jõudsingi luulemaailma juurde. Hiljem on kirjutamisest saanud vajadus ja harjumus, arvatavasti on see viis, kuidas ma maailma töötlen ja eluga toime tulen.
Kuna kirjutan mõlemas keeles, siis peaks mul olema võimalik võrrelda. Aga raske on. Ilmselgelt on igal keelel omad võimalused ja kummaski keeles kirjutan kuidagi „seestpoolt”, keele omapärast lähtudes. Aga see, kes kirjutab, on suuresti sama isik. Suuresti – sest keel on muidugi ka osa isiksusest. See on kõik minu jaoks paradoksaalne, võib-olla igatsus olla üks isik on osa põhjusest, miks ma üldse kirjutan.
Olete ühes artiklis maininud, et Teile on öeldud, et olete ikka veel see väike poiss. Kuidas see väike poiss lapsepõlves jõule tähistas? Kuidas üldse Norras jõule peetakse?
Jõuludest on mul ikka vaid head lapsepõlvemälestused. Põhiline on meie peres jõululaupäev: tavaliselt on siis kõigepealt kavas jõulujumalateenistus, siis tullakse õhtupoolikuks koju. Maja on puhas ja jõululõhnasid täis. Siia kogunevad tavaliselt ka mõned lähedased sugulased, nagu vanaema või poissmehest onu. Laual on kindlasti jõulupraad, meie kandis tihti lambaribi, ja ka teised lihatoidud. Samuti kartulid ja kaste, kaalikapuder, magustoiduks puuviljasalat, muudki head-paremat. Loomulikult on jõulupuu all kingitused, toimub nende jagamise tseremoonia. Nagu Põhjamaades üldse, on ka Norras põhiline õhtu jõululaupäev. Järgnevad päevad on pigem alguses vaiksed, pereringis, ning seejärel on küla või seltside peod, kus juuakse kohvi ja käiakse lauldes ümber jõulupuu.
Kas Eestimaa jõulukombed on Teile juba tuttavad? On need väga erinevad Teie lapsepõlves kogetud jõulupühadest?
Ikka on tuttavad. Mul on tunne, et erinevused on pigem nüanssides. Üks erinevus on see, et Norras on mõeldamatu – ka täiskasvanutele – jõulukinke avada enne seda õiget õhtut. Eestis ei ole see nii absoluutne. Usun, et minu jaoks on juba Norra ja Eesti kombed kuidagi sulandunud, et minu jõulud on juba mingi omapärane „sulam”.
Kui ma ütlen „sült“ ja „verivorst“, mis mõtted siis esimesena pähe tulevad? Mis on Norra rahvusroad jõulude ajal?
Kui neid sõnu kuulen, siis ikka mõtlen jõulude peale! Norras on mitu võimaliku jõulusööki: kellel lambaribi, kellel seapraad, kellel hiidlest või tursk. Kusjuures verivorst on Norras küll olemas, aga jõuludega ta meil ei seostu.
Kas kinki vastu võttes loete jõuluvana luuletust eesti või norra keeles?
Ah, see on ka üks oluline erinevus: seda luuletuse lugemise traditsiooni Norras ei ole. Nii et kui üldse, siis pigem eesti keeles.
Pälvisite Betti Alveri kirjandusauhinna luulekogu eest, mis on eesti keeles. Kas luule eesti keeles ja norra keeles sünnib kuidagi erinevalt?
Selle vastaksin ehk ainult ühe raamatus oleva luuletekstiga:
Teise keelde juurdumine on tagurpidi abiellumine: üks saab kaheks lihaks, kaheks hingeks. Asjade selline käik on teatud eeldustel valus, imeline ja vältimatu. Seesmiselt kaheks jagunemine on üllatavalt kiire protsess.
Kes ma olen väljaspool keelt? Kas üks nendest vanemate vanemate laotud kividest, kunagi marjapõõsaste kaitseks? Kas valguse langemise nurk merepinnale? Kas üldse?
Kas äkki ainult see, kes näeb und?
Pärast kodumaal peetud jõule olete kiiresti naasmas Eestisse, sest uuest aastast asute tööle Tartu ülikooli ja seda vist lausa kaheks aastaks. Mida hakkate õpetama? Mis see tööpakkumine on Teie elus muutnud või muudab?
Asun tööle norra keele lektorina. Kindlasti on see suur elumuutus. See on tagasipöördumine Eesti elu juurde, kui ma 10 aastat olen enamasti Norras olnud. Samuti on see tagasipöördumine ülikooli juurde, kus ma ise kunagi õppisin, ja eriala juurde, mis on otseselt mu haridusega seotud. Kogemused kalatööstusest on kindlasti suur osa minust ja hea „elukool”. Samas on tunne, et on aeg teha ka midagi muud.
Øyvind Rangøy
Sündinud 15. mail 1979 Kristiansundis Norras
Haridus:
2007–2012 Høgskulen i Volda, Norra nynorski kirjakultuuri magister
2007 Norra vandetõlgi eksam (Statsautorisert translatør)
2000–2007 Tartu Ülikool: eesti ja soome-ugri keeleteadus – eesti keel (võõrkeelena) ja arvutilingvistika (cum laude)
1998 Høgskolen i Agder, Kristiansand S, Examen philosophicum
1998/99 LBES Hald, Mandal
1996–1998 Fræna videregåande skule (keskkool), Fræna
Töö:
Pure Norwegian Seafood AS kvaliteedijuht
Norra – Eesti ühingu juubeliraamatu „Estland og Norge i fortid og framtid” toimetamine ja ühingu ajaloo kirjutamine
Norra ajalehe Aftenposteni Eesti-teemalise reisilisa toimetamine
Eksamikomisjoni liige, Norra kõrgkooli Høgskolen i Oslo tõlkeõpingute sisseastumiseksamid
Tõlkide keelejuhendaja Norra kõrgkoolis Høgskolen i Oslo (HiO)
Eeva Pargi romaani „Lõks Lõpmatuses” tõlkimine norra keelde („Bak hendingshorisionten”, NyNorden 2008)
Kutsetegevus Norra vandetõlgina
Norra keele õpetamine TPÜs.
Norra entsüklopeedia Eestit puudutavate artiklite toimetamine
Vabatahtlik töö ajakirjas Estlands–nytt
Norra keele õpetaja eestlastele ja eesti keele õpetaja norralastele.
Registreeritud FIE Tartus (2002 – 2007), pakkudes keeleteenuseid, nii kirjalikku kui suulist tõlget. Igasugused tõlketööd (dokumendid, lepingud, koduleheküljed, artiklid, kõned, toiduretseptid jne.), nii otseklientidele kui ka tõlkebüroode vahendusel Eestis ja Norras.
Kalatööstuse hooajatöö (1995–2006) Averøy
Sotsiaaltöö tugiisikuna (1995 – 1998) Averøy ja Fræna
Ühiskondlik tegevus:
Statsautoriserte translatørers forening (Norra vandetõlkide ühing), liige
Emakeele seltsi liige
Norsk Mållag (Norra nynorski kirjakeele selts) liige
Norsk Målungdom (Norra nynorski noorte selts) liige
Norsk–estisk forening (Norra–Eesti ühing) liige
Huvid:
Keeled ja keeleteadus, keel ja arvuti – arvutilingvistika
Tõlkimine, luule, Eesti ja Norra kontaktid
Keeled:
Emakeel: norra (aktiivselt nii nynorsk kui ka bokmål)
Võõrkeeled: eesti, inglise, (passiivselt:) soome, võru-setu, saksa, rootsi, taani, islandi, fääri
MERIKE KASK
