Järjest teravamalt annab endast märku perearstide kriis, milles lisaks maapiirkondadele vaevlevad ka suurlinnad. Eesti. Kahjuks on Jõgevamaa selles kriisis eesliinil, sest kui Eestis on perearsti keskmine vanus 59 eluaastat, siis meie maakonnas on see veelgi kõrgem. Olukorra tõsidusest annab märku tõsiasi, et Põltsamaal uue perearsti leidmiseks korraldatud konkurss luhtus kahel korral. Pea sama seis on Palamusel.
Ning kahjuks ei ole tegemist ainulaadse juhtumiga, sest uute perearstide leidmine maapiirkondades vabanevatele kohtadele on muutumas tõeliseks täppisteaduseks. Seepärast on kohalikud omavalitsused hakanud igal pool tõsiselt mõtlema esmatasandi tervisekeskuse rajamisele, mis leevendaks küll lähenevat kriisi, kuid pole siiski ainus probleemi lahendav võluvits.
Piltlikult öeldes on olukord mitmetes maapiirkondades kurb. Et lähema paari-kolme aasta pärast jõutakse kriisi sügavseisu, püütakse praegu otsida lahendusi mitme kandi pealt. Üheks selleks on kindlasti tervisekeskused, mida meie maakonda tuleb kolm ning millise projektiga liitus viimati Jõgeva vald. Kuid juba praegu võib selle ettenägeliku projekti kohta öelda, et tervisekeskust ei ole vaja ainult tänases ajahetkes, vaid seda vajatakse ka kümne ja kahekümne aasta pärast.
Kuid isegi tervisekeskuste tulek ei lahenda täielikult perearstide puudust, sest inimesed vajavad arstiabi igal pool. Ka paarkümmend kilomeetrit vallakeskusest eemal. Kui täna on meie omavalitsused perearstikeskustega ühtlaselt hästi kaetud, siis lähitulevikus võib nende kättesaadavus oluliselt keerulisemaks muutuda. Mis kokkuvõttes muudab kodanikule arstile jõudmise keerukamaks ja kallimaks.
