Õpiränne Euroopasse ja tagasi

Iga välislähetus annab midagi: uued kontaktid, inglise keele praktiseerimine ja pidev erialane areng – see on edu alus.

Minu õpetajatöö algas 2011. aasta sügisel Luua metsanduskoolis taimeseade õpetajana. Aastate möödumisel lisandus õpetatavate ainete hulka sisehaljastus ja istutusalad, mida õpetan maastikuehitust õppivatele õpilastele. Minu töö sisaldab õpilaste ettevalmistamist kutsealavõistlusteks. Olen noori ergutanud kodumaistest võistlustest osa võtma – oleme osalenud juba viis aastat Noore meistri lilleseadevõistlustel, kus oleme saavutanud häid tulemusi.

Minu ametikoha eesmärgiks on eelkõige toetada õppija isiksuse arengut ja valmistada õpilasi ette sulanduma edukalt töökeskkonda.

Eriala õpetades pean oluliseks õpetatavate praktiliste oskuste omamist. Et õpetajana oleksin professionaalne, pean kutseõpetajana käima välismaal stažeerimas, et käia kaasas uute trendidega ja uute suundadega.

Kõige raskem tundus üksi minek

Mulle pakuti võimalust minna Rootsi floristina end täiendama. Õpirände eesmärgiks oli välisriigi floristi erialaga tutvumine. Et igas riigis on floristika erinevalt välja kujunenud, siis soovisin tutvuda lähemalt floristika eripäradega (erinevad tehnikad, värvuslahendused, floristilised tööd, eksamite ülesehitus). Seni olin käinud ainult Eestisisestel koolitustel.

Soovisin praeguseid teadmisi ja oskusi floristi erialal kinnistada, avardada silmaringi ning arendada erialase võõrkeele oskust, milleks välismaa praktika andis suurepärase võimaluse.

Haarasin võimalusest kinni. Mis siis, et ma ei oska inglise keelt. Kaaskolleegid julgustasid, et küll ma hakkama saan, suhtlen kasvõi kehakeele kaudu.

Kõige raskem tundus alguses üksi minek. Loomulikult on lihtsam minna kellegagi koos, saad alati teise peale loota, kui hätta jääd. Otsustasin minna oma autoga, et ma ei peaks mitte kellestki teisest sõltuma – keegi ei peaks mulle sadamasse või kuhu iganes vastu tulema. Soovisin olla iseseisev ja tulla kõikides olukordades üksi toime. Nagu klassiruumis – pead toime tulema erinevate situatsioonidega, mis klassiruum sulle pakub.

Minu üheks suurimaks eesmärgiks oligi suhelda välismaa kolleegidega, luua häid kontakte, õppida rohkem.

Palve õpetada kohalikke floriste

Praktika toimus kahes linnas – Växjös ja Göteborgis. Esimesed kaks nädalat avanes võimalus külastada Växjös Smålandi gümnaasiumi, kus õpetati juuksureid, IT-spetsialiste ja floriste.

Koolis jälgisin õppetööd, sain vaadata, kuidas toimub floristika valdkonnas lõpueksam. Mulle meeldis sealne süsteem. Lõpueksam koosnes mitmest osast: ettekanne, ettevalmistus ja lõpetuseks praktiline töö – lilleseadete tegemine ekspertide silme all. Sain väga palju mõtteid, kuidas ma saan taimeseade aine lõppedes õpilasi hinnata.

Växjo koolis tehti enne praktika lõppemist ettepanek õpetada sealseid floriste. See oli minu jaoks paras katsumus inglise keele madala oskuse tõttu. Haarasin härjal sarvest ning asusin õpetama. Algatuseks tegin lühikese sissejuhatuse koolis õpetatavatest erialadest ja seejärel õpetasin tegema kimpu traatimise tehnikas. Õpilased olid väga rahul, kuna polnud varem sellist kimpu teinud.

Rootsi kuningas võistlusi vaatamas

Kui koolis tunnid ja lõpueksam oli vaadatud, sõitsin järgmisel päeval rongiga Malmösse kutsevõistlusi vaatama, mis olid oma ülesehituselt sarnased Tallinnas toimuva Noore meistri võistlustega.

Võistlused olid mastaabilt suured, esindatud olipalju erialasid: maalrid, maastikuehitajad, kivipanijad, autolukksepad, floristid jne. Avanes võimalus suhelda ekspertidega, tutvuda sealse hindamissüsteemiga ja jälgida võistlejaid võistlustules. Jäi meelde üks põnev hetk kui ühtäkki hakkas rahvas messikeskuses jooksma ja sahistama. Oli kuulda inimeste hõikeid üle saali Rootsi kuninga kohalolust. Ka mina muutusin ärevaks ja läksin vaatama, kus lugupeetud kuningas liigub. Rootsi kuningas oli tulnud vaatama kutsevõistlusi andes au võistlejatele. Mul oli ääretult suur rõõm teda seal näha ja ühtäkki mõtlesin, et ka Eestis võiks riigipea käia noorte võistlusi vaatamas.

Teised kaks nädalat töötasin lillepoes , mis asub Göteborgis. Ma sain töötada väljanägemiselt stiilses ja armas poes, kus kolleegid olid minuga väga sõbralikud ja abivalmid. Esimesel päeval uuriti, kust ma pärit olen ja millega ma tegelen ning kus ma esimesed kaks nädalat praktikat sooritasin. Sain rääkida senistest seiklustest Rootsis ja mainimata ei jätnud Rootsi kuninga nägemist. Nad olid üllatunud ja tõdesid, et ma olen õnnelik inimene. Paljud rootslased ei näe oma elu jooksul oma silmaga Rootsi kuningat aga mul avanes see võimalus. Mul oli õnne!

Praktikakoht floristika eriala õppuritele

Pärast lühikest vestlust anti kätte nuga ja lilled ning paluti teha müügiks kimpe. Kohe esimesel päeval tõmbasin noaga kätte suure haava. Tegijatel ikka juhtub. Ei ole nii, et noaga lõikavad kätte ainult noored algajad, kes äsja tulnud kooli lilleseadet õppima. Isegi kogenud õpetaja võib eksida.

Järgmistel päevadel anti teha keerulisemaid töid. Tutvustati kohalikke trende floristikas, mis parasjagu Rootsis oli moes. Õppisin tegema erinevaid leinatöid, istutustöid ja lilleseadeid. Praktika lõppedes pakkus poe omanik praktikakohta floristika eriala õpilastele.

Välislähetuselt ma sain väga palju positiivset. Tänu üksi stažeerimas käimisele tunnen, et olen rohkem avanenud. Olen rahul iseendaga, kõik seatud eesmärgid said täidetud. Rootsis olles sain praktiseerida inglise keele oskust – see oli üks mu suurimaid eesmärke, et ma julgeks ilma kaasabita suhelda välismaalastega ja luua kontakte. Sain ka välismaal õpetamise kogemuse, mida iga välislähetus ei paku.

Pärast Rootsis käimist pakuti võõrustada Sloveeniast pärit rühma. Mul oli julgust neid üksi vastu võtta ja läbi viia töötuba, kus õpetasin samasugust kimpu tegema nagu Rootsi floristidele õpetasin. Ma tundsin ennast hästi ja õnnelikuna, olin avatud ja julge. Sloveenlased olid rahul, pakkudes välja edaspidist koostööd.

Selle esseega saavutas autor sihtasutuse Archimedes konkursil haridustöötajatele I koha kutsehariduse valdkonnas.

MARIA JÜRISSON, Luua metsanduskooli õpetaja

blog comments powered by Disqus