Õnneliku saatusega harrastusteater

Tabivere harrastusteater tähistas detsembri esimesel pühapäeval oma kahekümnendat sünnipäeva. Teatri tegutsemisaastatesse on mahtunud nii mõndagi tavatut: osalemine ülemaailmsel harrastusteatrite festivalil Marokos, kaasa löömine Dorian Supini dokumentaalfilmis “Aeg armastada”, trupi taaskäivitamine pärast rahvamaja põlengust tingitud mitmeaastast seisakut jne.


Tabivere harrastusteatri trupp sai esimest korda kokku 5. veebruaril 1996. Võib-olla oli sel päeval mingi eriliselt hea tähtede seis, aga teatri saatus on üldiselt õnnelikuks kujunenud. Juba esimene tükk, mis endise vanemuislase Tõnis Lepa käe all välja toodi – Kulno Süvalepa-Oskar Lutsu “Valimised mede moodu” äratas tähelepanu: Tabivere trupp võitis sellega esikoha Jõgevamaa 1997. aasta näitemängupidustustel ning esindas meie maakonda ka samal aastal Põlvas peetud esimesel harrastusteatrite riigifestivalil.

Tabivere harrastusteatri teise lavastuse, Kreutzwaldi “Kilplaste” ainelise “Per aspera ad astra” (selle lavastasid kahasse Ago-Endrik Kerge ja Tõnis Lepp) edu oli veelgi põrutavam: 1998. aasta maakondlikelt näitemängupidustustelt tuli taas esikoht ja harrastusteatrite riigifestivalilt eripreemia tänapäevaselt kõlava lavastajakontseptsiooni eest. Tagatipuks otsustati saata Tabivere “kilplased” El Jadidasse (Maroko), kus toimus ülemaailmne harrastusteatrite festival. Peale muude heade omaduste sobis “Per aspera ad astra” rahvusvahelisele festivalile ka tänu sellele, et seda vaadates ei tekkinud kellelgi keelebarjääri: “kilplased” suhtlesid laval olematus “kilplaste keeles”. Reis Marokosse sai teoks 1999. aasta juulis.

Ehkki festivali korralduslikule poolele sai mõndagi ette heita ning ööbimiskoha omaniku väljapressimistaktika tõi tabiverelastele korraks hirmuhigi otsmikule, osutus reis eksootilisele maale siiski kasulikuks. Saadi näiteks hea kogemus, kuidas end teistest kultuuridest pärit inimestele arusaadavaks teha.

Vahetult enne Marokosse lendamist, 10. juulil 1999 sai aga teoks veel üks oluline sündmus: Tabivere rahvamajas esilinastus Dorian Supini dokumentaalfilm “Aeg armastada”, milles filmimees portreteerib seitset Tabivere harrastusteatri näitlejat: Lii Kristersoni, Linda Amjärve, Anu Aunapit, Esta Sokku, Endel Pekki, Rein Annukit ja Valdur Annukit. Tallinna-Tartu rongi erivagunis saabus esilinastusele oma poolsada pealinna filmindusinimest, kes leidsid linateose sisuka olevat: seitse pealtnäha rõõmsameelset tabiverelast söandasid oma monoloogides kõnelda ka sellest, mis nende hingele valu teeb, ning seitse miniportreed andsid kokku justkui läbilõike Eesti ühiskonnast.

Vajus varjusurma

  1. aasta märtsis oli Tabivere rahvamajal (seda juhtis siis Pilvi Pindma) ja harrastusteatril au korraldada esimene üle-eestiline külateatrite festival. Paraku jäi see viimaseks suuremaks sündmuseks auväärses vanas rahvamajas: peatselt põles hoone maha ning koduta jäänud harrastusteater vajus mõneks aastaks varjusurma.

Kui uus, nõukaaegsest kauplussööklast ümber ehitatud vabaajakeskus (selle katuse all asub ka rahvamaja) valmis sai, lubas selle vastne juhataja Tiina Tegelmann kindla sõnaga, et kutsub harrastusteatri uuesti kokku.

“Selleks oli vaja Tõnis Lepp uuesti kohale meelitada. Et ta aga tuleks, pidin natuke bluffima. Ütlesin Tõnisele, et trupp on juba olemas,” meenutas praegu Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialisti ametit pidav Tiina Tegelmann.

Kui Tõnis Tabiverre saabus, polnud näitlejaid muidugi olemaski, ent nad leiti ruttu ja 2006. aasta jaanuarist läks teatritegemine Tabiveres täie hooga edasi. 2006-2012 toimusid seal ka Jõgeva maakonna näitemängupidustused ja üleriigiline külateatrite festivalgi naasis veel korra Tabiverre: see juhtus 2008. aastal.

Kui Tabivere trupi põhilavastaja on ikka olnud Tõnis Lepp, siis päris mitu lavastust on valminud ka vanemuislase Raivo Adlase ja trupis algul vaid näitlejana kaasa löönud Esta Soku käe all. Esta haaras ohjad enda kätte siis, kui mehed vahepeal teatritegemisest väsisid. Ta sai lavastajana käe proovimiseks julgustust Rahvakultuuri keskuse juures läbi tehtud koolituselt ning palju aitas kindlasti ka pikk näitlejakogemus. Kui Tõnis Lepp ja Raivo Adlas on Tabivere trupiga lavale toonud eelkõige eesti klassika töötlusi, siis Esta Sokk on julgelt piiri taha kiiganud, sealsest vene keeleruumist huvitavaid autoreid ja tekste leidnud, neid ise eesti keelde tõlkinud ja lõpuks siis ka lavale seadnud.

Trupi hing

“Tõlkides ma tavaliselt juba tean, kes üht või teist rolli mängima hakkab. Ning tõlke valmimisega paralleelselt hakkab mul kujunema ettekujutus, kuidas seda kõike lavastada,” ütles Esta Sokk, kelle esimene lavastus on kahel korral tunnistatud Jõgeva- ja Tartumaa ühisel harrastusteatrite festivalil Jõgevamaa parimaks lavastuseks (2013 “See, kes avab ukse” ja 2015 “Jaam”).

Esta tunnistas, et teatri tegemine on justkui teises maailmas ärakäimine.

“Üks elu on sul see, mida sa elad kodus, teine see, mida sa elad teatrilaval. Teatrit tehes poed sa, piltlikult öeldes, oma tegelase nahka ja koged tema probleeme, kirgi, emotsioone, mis võivad sinu enda omadest kardinaalselt erineda,” ütles Esta Sokk.

Tema kõrval on tubliks harrastusnäitlejaks sirgunud ka tema tütar Katrin.

“Käisin juba lapsena emaga proovidel kaasas. Need kestsid hiliste õhtutundideni ja mina imestasin, kui palju inimestel ikka tahtmist jätkub ja kui andekad nad on, kaasa arvatud minu ema,” meenutas Katrin Sokk ja lisas, et tema meelest on just Esta Sokk olnud kõik need kakskümmend aastat Tabivere trupi hing.

“Minu näitlejatee on just niisama pikk kui Tabivere harrastusteatril,” ütles nüüdseks Tartusse kolinud, ent teatri kaudu endiselt Tabiverega seotud Rein Annuk. “Mulle meeldib näidelda ja viimased kolm aastat ma ainult sellega tegelnud olengi. Ma arvan, et ma olen juba nii vana mees küll, et võin endale lubada üksnes selle tegemist, mis mulle meeldib. Ja kui see, mis ma teen, meeldib ka mu lavapartneritele, publikule ja jumalale, siis on see väga tore.”

Rein Annukit on saanud peale Tabivere tükkide näha päris paljudes Tartu Vilde teatri lavastuses. Ja teleekraanilgi vilksatab tema nägu aeg-ajalt ‒ mõningates reklaamides.

“Tabivere trupp on hästi võimekas,” kiitis tartlasest näitekirjanik ja lavastaja Janno Puusepp. “Nad on kakskümmend aastat suutnud oma head taset hoida ning meeldida mitte ainult publikule, vaid ka festivaližüriidele. Mul on hea meel, et teatritegemise mõttes on Jõgeva- ja Tartumaa piir hägustunud: tartlased käivad teatrit tegemas Jõgevamaal ja vastupidi. See rikastab mõlemat poolt.”

“Harrastusnäitlejad on tublid inimesed, kes ei lösuta vabal ajal diivanil teleka ees ega tule ka kodunt välja lihtsalt suhtlema, vaid teevad midagi head ja ilusat,” ütles lavastaja Tõnis Lepp. “Harrastajatega töötamine on keeruline: inimesed käivad tööl, neid on raske korraga proovile saada. Aga samas on harrastajatega töötamine ka õpetlik. Ilma armastuse, entusiasmi ja muidugi ka väikese killu edevuseta harrastusteatrit polekski.” 

Tabivere harrastusteater 20

* Trupi esimene kokkusaamine oli 5. veebruaril 1996

* Esimene lavastus oli K. Süvalepa-Oskar Lutsu “Valimised mede moodu” (lavastaja Tõnis Lepp)

* 20 aasta jooksul on välja toodud 27 lavastust

* Peale Tõnis Lepa on trupiga lavastusi välja toonud Ago-Endrik Kerge, Raivo Adlas, Peeter Kollom ja Esta Sokk

* Trupp on kümnel korral osalenud Jõgeva maakonna näitemängupidustustel, kolmel korral Jõgeva- ja Tartumaa harrastusteatrite festivalil, kaheksal korral harrastusteatrite riigifestivalil ja üheksal korral külateatrite festivalil

* 1998. aastal astus trupp üles III rahvusvahelisel tänavateatrite festivalil ja 1999. aastal ülemaailmsel harrastusteatrite festivalil Marokos; mõlemal festivalil mängiti F. R. Kreutzwaldi “Kilplaste” ainelist lavastust “Per aspera ad astra”, mille lavastasid Ago-Endrik Kerge ja Tõnis Lepp

* 1999. aastal valmis dokumentaalfilm “Aeg armastada” (režissöör Dorian Supin, operaator Ago Ruus), mis portreteerib Tabivere harrastusteatri seitset näitlejat

* 1999 oktoobrist detsembrini osales trupp lavastusega “Per aspera ad astra” projektis “Euroopa koolis”; igas maakonnas anti etendus ühes koolis

* Tabivere harrastusteatri lavastustes ja ühislavastustes Tartu Vilde teatriga on kaasa teinud umbes 60 inimest; kõige enam on rolle kogunenud Esta Sokul (23), Rein Annukil (17) ja Linda Amjärvel

* Peale Tabivere rahvamaja on trupp teatrit teinud Elistvere loomapargis, Saadjärve äärses Kalda rannas, Tabivere vallamuuseumi õuel, Vudila mängumaa peotallis, Tabivere tuulikus jm

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus