Elu Eestis peab keskenduma senisest palju rohkem sotsiaalsetele väärtustele. Valijad ütlesid “jah” sotsiaaldemokraatiale ja nendele euroopalikele väärtustele, millel on Eesti poliitikas siiani olnud väljakannatamatult tagasihoidlik koht.
Läbikukkumise põhjustest pole aru saadud
Solidaarsus ja tegelemine nn tavalise inimese probleemidega on täiesti euroopalik. Valitsusel tuleb teha sellest oma järeldused. Kahjuks näitavad valimistel läbi kukkunud võimuparteide esimesed kommentaarid, et nad ei ole lüüasaamise põhjustest aru saanud. Mul on õigus nii karmilt kirjutada, sest sotsiaaldemokraadid on vana erakonnana tõusu ja languse tsüklid läbi
teinud. Valijatega mitte arvestamine oleks meid alles hiljaaegu tapnud.
Teiseks, kahetsusväärselt madal valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel on omane ka vanadele Euroopa Liidu liikmesmaadele. Eesti oli aga selleski taustsüsteemis halb üllataja ning selle põhjuseks on paljude erakondade valimiskampaania. Kui ikka kolm nädalat pead vaatama rullis rusikaga ja ähvardava olekuga poliitikute plakateid ja telereklaame, siis tekib tahtmine metsa joosta ja sinna jäädagi.
Ma väga loodan, et järgmisteks valimiskampaaniateks suudavad poliitikud areneda rahvaga samale tasemele ning unustada selline ebaeuroopalik valetav ja isikuvastane kampaania. Jah, mõni küünik võib nüüd ju öelda, et Ilvese edu võti ehk seisabki selles, et teiste erakondade energia kulus Ilvesest rääkimisele. Valimisaktiivsusele tegi selline asi aga karuteene.
Üks peab töötama 60 eest
Kolmandaks, madal valimisaktiivsus on signaal ka ajakirjandusele. Liiga vähe oli pärast Eesti astumist Euroopa Liitu juttu sellest, mida Euroopa Parlament teeb ja kuidas meie elu mõjutab. See ei ole mingi kauge must auk või jututuba. Kahjuks ei olnud ka poliitikud mõne erandiga valmis rahvale ausalt rääkima, kuidas Eesti eest seista ja kuidas käib Europarlamendis tegelik töö.
Seepärast on mul ka väga hea meel, et rahvas tegi täiesti targa otsuse ja valis pädevad inimesed. Eestile oleks olnud katastroof, kui meid hakanuks Euroopas esindama algajad või ullid. Professor Rein Taagepera ütles valimiste eel väga targa lause: üks Eesti saadik peab töötama 60 inimese
eest, ta peab Eesti seisukoha oma saadikurühmas selgeks tegema, ta peab olema arvamusliider.
Ilves on Lennart Meri kõrval või järel konkurentsitult see mees, kes on Eesti heaks maailmas kõige rohkem ära teinud. Ja euroopalik rahvas oskab tublisid inimesi tunnustada.
Mõned kommentaatorid on teinud eksliku järelduse, et tegu oli puhaste isikuvalimistega. Ega ikka olnud küll – kui mõttemängu korras paigutada Ilves näiteks Res Publica nimekirja etteotsa, siis jäänuks võimupartei häving hävinguks. Ehk oleks see vaid mõnevõrra väiksem. Fakt on see, et sotsiaaldemokraatide tegevus valimiste eel moodustas arusaadava terviku.
Ilves toetas erakonda ja vastupidi. No kas keegi kujutab ette Ilvest näpuga vehkimas ja Euroopat ähvardamas?!
Täpselt samuti on selge ka see, et sotsiaaldemokraatide toetaja ei kõhelnud valimisbülletääni lahtrisse numbrit kirjutades. Nagu erakond, nii panustas ka valija erakonna liidrile. Seepärast on totter kirjutada sotsiaaldemokraatide “tegelikust” tulemusest, millest tuleks justkui Ilvesele antud hääled maha arvata. Nii need asjad ikka ei käi. Aga sotsiaaldemokraadid ei võta oma konkurentide kibestumist südamesse. End analüütikuteks nimetavad inimesed aga võiksid veidi mõelda ja alles siis öelda.
IVARI PADAR,
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, Riigikogu liige
