Noormehed ?aitavad? vanureid

Mitukümmend aastat majandis põllu- ja karjabrigadirina töötanud Maia Tuuksam peab pensionipõlve ja on oma sõnul vaid potipõllumees, kellel poolteist hektarit aiamaad, lehm ja mullikas. ?Hanesid hakkasin ka pidama ? mul rohtu küllalt ja pealegi on haned head valvurid.” Maia alustab oma loo jutustamist kaugemalt, nagu enam ei tahakski meenutada lugu, mida ta ajakirjanikule rääkima tuli. Sellest, kuidas ta tüssata sai.

“Olen nii kaua inimestega töötanud, et kui otsa vaatan, tunnen kohe ära, mihuke loom ta on. Nüüd oli aga mu tähelepanu sibulate puhastamise peal ja lasin oma valvsuse ära. Vahepeal tuli aga mõistus koju ja sain aru, et nüüd võtavad vanamuti õnge. Eks nad seda mõelnudki, et mutike kükitab sibulate juures ja ei tea maad ega ööd. Pealegi külakohas, ja ega mu majapidaminegi näe kuigi hea välja. Tormituul viis katuse pealt, aga uus veel panemata. Meistrid pididki tulema kõbima, et saaksin talve kuidagi üle elada,” jutustab perenaine ja hakkab meenutama.

“Väravasse jäi peatuma uhkemat sorti auto. Kaks noormeest astusid ligi ja hakkasid uurima, et kuidas pensionärid elavad ja kuidas meil tervisega lood. Nemad olla üliõpilased ja uurivat maainimese haigusi, et magistritööd teha. Jutustasid ja tundsid kaasa, et maal on raske elu ja puha. Ütlesin siis neile, et elul pole sittagi viga, vaid tervis on kehvavõitu. Kõrgvererõhutõbi ja suhkruhaigus, liigesevalud, radikuliit ja mõni teinegi häda, nii et iga kuu läheb ravimite peale oma kuus ? seitsesada krooni. Nemad panid mu andmed ja haigused kirja ja hakkasid kohe oma abi pakkuma. Magneetilised jalatallad olla mulle kõik see parem ja odavam vahend liigesehaiguse vastu. Mõned tallad neil kaasas ja neid saab kohe osta, nii et pole vaja linna apteeki minnagi. Vaat siis hakkas mul koitma, et mehed on äri peal väljas. Olen postimüügi püsiklient ja mul oli nagu mällu jäänud, et need tallad kusagil saja ringis maksavad. Ütlesin siis, et mul vaid sada krooni kodus ongi. Sain sajalise vastu tallad, aga nemad ütlesid, et nüüd jään neile veel 90 krooni võlgu. Andsid mingi lipaku, et kandku ma raha pangaarvele. Algul polnud meil hinnast aga üldse juttu – petised sellised,” näitab vanaproua saadud kaupa ja Hansaposti mitmeid katalooge. Neis kõigis on magnetiga ravitaldade hind 89 krooni.

Kolmekordne hinnatõus

Kooli talu perenaine pajatas tudengite külaskäigust naabrinaiselegi. Selma oli üllatunud, et kuidas Maia oma tallad nii odavalt sai, tema ladunud meestele nende eest 200 krooni peo peale. Maia kiitis oma tarkust, et tal kataloogid käivad ja jäi rahule, et taldade eest üle saja ei andnud. Siis tuli aga kiri, mis novembris 72-aastaseks saavat naist niivõrd üllatas, et ta seda politseis ja lehetoimetuseski näitas. Allkirjastamata paberil oli kirjas: “Teatis! Lugupeetud Maia-Rosilda Tuuksam, teatame Teile, et Teie nimel lasub võlgnevus akupunktuurtaldade eest summas 190 EEKi ja 00 senti. Käesolevaga anname teada, et kui võlgnevus ei ole laekunud meie arvele 14 päeva jooksul arvates postitamise kuupäevast, oleme sunnitud edastama Teie arve võlanõudlusse.

Teadmiseks Teile, et vastasel juhul olete kohustatud tasuma ka kõik sellega seonduvad kulud vastavalt võlanõudluse päevahinnakirjale.

Kui olete enne teatise kättesaamist arve tasunud, siis vabandame tekitatud ebameeldivuste eest.

Lugupidamisega, Fie Georg Borin.”

Kirjutusel pole ei kuupäeva ega allkirja, trükitud arveldusarve number Sampo Pangas on maha kriipsutatud, selle alla on kirjutatud Krediidipanga konto number.

“Küsitlejaid on mu juures varemgi käinud, aga näe, nüüd juhtusin halva inimese peale. Kuidas nad tihkavad küsida minu käest veel 190 krooni, kui ma neile sada juba andsin,” on pensionär nördinud.

Pettusi päris palju

“Juhtumeid, kus on tegemist pettusega, on küllaltki palju. Seepärast soovitan vältida koduseid tehinguid tundmatutega. Kahtluse korral oleks mõistlik küsida pildiga dokumenti, teha sellest väljakirjutusi, märkida üles auto number. Kui hiljem selgub, et inimene tunneb ennast petetuna, saab pöörduda politseisse. Eriti ettevaatlik tuleks olla allkirjade ja ettemaksude andmisel,” soovitab Jõgeva konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Peeter Kiuru. Politseiametnik toob mõne sellessuvise näite meie maakonnast, kus langeti pettuse ohvriks. On juhtumeid, kus lehekuulutuses pakutakse müüa põllutööriistu või midagi muud. Kui ostjaga on kauba kättesaamise aeg kokku lepitud, helistatakse talle, et ollakse juba poolel teel, aga auto läks katki. Vaja abi kutsuda, aga oh õnnetust, kohe-kohe saab telefoni kõnekaart tühjaks. Antakse number, kuhu sada krooni saata. Inimene loomulikult saadabki selle väikese summa – vajalik kaup ju juba poolel teel. Varsti, kui raha juba üle kantud, helistatakse uuesti, et oi, kogemata andsime vale numbri, õige on hoopis teine. Kandke ruttu sada krooni sellele, muidu jäämegi tee peale. Kui seegi raha üle kantud, siis pole seda “kaubatoojat” enam näha ega kuulda. “Tavaliselt on see mingi pettus, kui tundmatu palub oma kõnekaarti laadida või raha pangaarvele kanda,” teab politseiametnik ja manitseb ettevaatlikkusele.

ARDI KIVIMETS

blog comments powered by Disqus