Euroopa Liidu looduskaitsealast tegevust korraldavateks seadusandlikeks aktideks on linnudirektiiv ja loodusdirektiiv. Nendest tulenevalt peab iga Euroopa Liidu liikmesmaa kaitsma lindude elupaiku (linnuhoiualad) ning taime- ja loomaliike koos nende looduslikke ja pool-looduslikke elupaikadega (loodushoiualad).
Üheks selliseks elupaigaks, mida loodusdirektiivi kohaselt kaitsta tuleb, on ka Kuremaa järv. Kuremaa järve elupaigatüüpi nimetatakse «Penikeele- ja kilbukakooslustega looduslikult rohketoiteline järv».
Loodusdirektiivi eesmärk ei ole elupaigatüübile vastava koha «külmutamine» ja edasise inimtegevuse keelamine. On ilmne, et kui senine tegevus, sealhulgas ka kalapüük ja puhkemajandus, ei ole vastavat elupaigatüüpi muutnud, siis pole vähimatki põhjust seda ka tulevikus keelata.
Püstitatud ehitisi ei lammutata
Euroopa looduskaitse on olemuslikult eesmärgistatud, st et kõik kaitsemehhanismid saavad lähtuda vaid kaitse alla võtmise eesmärgist. Nii näiteks ei ole vajalik keelata maismaal ehitamist, kui vaja on kaitsta hoopis vees asuvat järvekooslust.
Loomulikult ei asuta ka lammutama juba püstitatud ehitisi ning ei piirata nende senist kasutust, mis ju ei ole järve looduslikku keskkonda häirinud. Suplemine ja suplemiseks hädavajalik ranna puhastamine ei kahjusta järve kui terviklikku kooslust ja seetõttu pole ka põhjust keelata randade perioodilist puhastamist veetaimedest. Endisel viisi jätkub kalapüük ja paadisõit.
Aastaks ajutised piirangud
Praegu kavandatakse Kuremaa järvel kehtestada üheks aastaks ajutised piirangud. Ajutisi piiranguid, mille kehtivus sõltumata Natura protsessist lõpeb aasta pärast, on vaja seetõttu, et «Natura 2000» võrgustiku lõplik koosseis selgub alles pärast seda, kui oleme 1. mail ühinenud Euroopa Liduga ja alustatakse ametlikke läbirääkimisi kõikide Eesti alade sobivusest üle-euroopalisse konteksti.
Seega selgub alles järgneva aasta jooksul, kas Kuremaa järvest saab osa Euroopa looduskaitsest või mitte.
Aasta möödudes võidakse praegustest ajutistest piirangutest aga sootuks loobuda, kui Kuremaa järv ei osutu Euroopa mastaabis piisavalt oluliseks. Seni kehtestatakse järve kaitseks aga väga leebed piirangud, mis peavad ära hoidma vaid järve tüübi pöördumatut muutumist (nt laiaulatuslikud kuivendustööd jmt).
Kui Kuremaa järve peetakse Euroopa looduskaitse mõttes oluliseks, siis kehtestatakse selle kaitseks uued ja püsivad piirangud ning selle protsessi käigus räägitakse läbi iga üksiku maaomanikuga.
Loodushoiualana Euroopa kaitsealade võrgustikku «Natura 2000» kuulumine tähendab Kuremaa järvele muu hulgas ka laialdasi uusi võimalusi puhkemajanduse arendamiseks. On ju ametlikult looduskauniks kohaks tunnistatud alana suuremaid perspektiive turistide ligimeelitamiseks, kui jäädes kohaliku tähendusega «üheks järveks paljudest».Loe ka:
«Omavalitsused võitlevad Kuremaa järve Natura 2000 alaks saamise vastu», Vooremaa, 18. märts
ROMAN DJOMIN, looduskaitsja
