Narva Joala Kooli õpetajad Nade?da Bogdanova, Irena Keedus, Vladimir Runin ja Dmitri Tihhonov osalevad oma koolis käsil olevas projektis “Õpetame õppides”, mida on rahastanud Mitte-eestlaste Sihtasutus.
Meeldivaim keelepraktika
Narva Joala Kool on üks kaheteistkümnest Narva linna venekeelsest koolist. Koolis on ligemale 400 õpilast ja üle 20 õpetaja. Edumeelsete ettevõtmiste ja kvaliteetse hariduse andmise poolest on see kool tuntud ka väljaspool oma linna. Sihikindlalt rakendatakse koolis infotehnoloogiat ja kaasaegseid õppematerjale ning edukalt on käivitunud mitmed erinevad projektid, mille seas üht käsil olevatest ? “Õpetame õppides” ? võib kindlasti lugeda õnnestunumate hulka. Kolm aastat tagasi liitus kool ka hiliskeelekümbluse programmiga.
Et projekti “Õpetame õppides” saaks ellu viima asuda, oli kõigepealt vaja leida Eestimaal partneriks üks eestikeelne kool. Põltsamaa Ühisgümnaasium, kuhu möödunud kevadel läbirääkimiste asjus pöörduti, ei olnudki päris juhuslik valik. Pigem olid põhjuseks narvalaste projektijuhi Maret Annuki isiklikud sidemed, sest Mareti vend Toomas Annuk on Põltsamaa Ühisgümnaasiumis geograafiaõpetaja.
Septembrikuus käisid Narva õpetajad Põltsamaa kooli ja linnaga tutvumas ning novembris tuldi juba nädalasele keele- ja tunniandmise praktikale. Nii ollakse sellel nädalal Põltsamaal juba kolmandat korda. Aprillis tullakse veel üheks nädalaks. Igaühel on siinse kooli õpetajast juhendaja, kellega koos ka tunde antakse ning keelt harjutatakse ehk õpitakse sõna otseses mõttes õpetades. Nagu Narva õpetajad üksmeelselt kinnitavad, on just selline keelepraktika, kus saab suhelda kolleegidega ja ühtlasi vastastikku kogemusi vahetada, eriti meeldiv.
Ilus linn ja hea kool
Ka selles on Narva õpetajad ühel meelel, et Põltsamaa on ilus ja rahulik linn ning siinne ühisgümnaasium igati hea kool. “Väga avatud kool ja abivalmis kollektiiv,” kiitis üleeile direktor Ljubov Fomina, kes koos Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arulaga oli saabunud Pärnust aastakonverentsilt ning ühtlasi oma kooli õpetajaid vaatama ja siinsest muusikanädala kontserdist osa saama tuli.
Vastavalt õpetatavale ainele on narvalastel ka juhendajad ehk ?efid, nagu nad ise öelda armastavad. Omavahel ollakse juba üsna head sõbrad ning mõistetakse üksteist suurepäraselt. Dmitri Tihhonovi juhendaja on Toomas Annuk, arvutiõpetajat Vladimir Runinit juhendab Janel Palm, geograafia- ja käsitööõpetaja Irena Keeduse juhendaja on Eve Oro ning muusikaõpetaja Nade?da Bogdanova töötab koos Meeli Nõmme ja Hille Martiniga. Kuigi õppetunnis on õpetajad kahekesi ning osa tunnist annab üks ja osa teine, olevat sellel nädalal külalisõpetajatele juba ka iseseisvaid ülesandeid antud. Et arvutiõpetaja pidi ühel päeval matustele minema, sai Vladimir Runin tema asendamisega edukalt hakkama. Ka Dmitri Tihhonov ütles Toomas Annukilt juba ühe suurema ülesande saanud olevat
Omavahel kohtuvad Narva õpetajad Põltsamaa kooli ühiselamus alles pärast kella 15, kui koolis tunnid läbi. Õhtuti peetakse siis ümarlauda ja arutletakse õppemeetodite üle. Lapsed aga on Narva õpetajate arvates mõlemal pool ühesugused, vähemalt põhikoolis. Gümnaasiumiõpilased olevat aga külalisõpetajate arvates siin kuidagi sihikindlamad ja konkreetsemad.
Dima, see kõige noorem
Dmitri Tihhonov ehk Dima on sündinud 1980. aastal ning projektis osalejatest kõige noorem. “Oma koolis olen ma vanuselt teine, kui kõige noorematest alustada. Meie koolis on tegelikult küll noori õpetajaid ainult üheksa protsenti,” ütles ta.
Nagu Dima selgitas, said projektis osaleda need, kelle riigikeele oskus on vähemalt keskmisel tasemel. Dima ise on lõpetanud keeltekursused ning kahetseb, et Narvas pole eriti võimalust kellegagi eesti keelt kõnelda, et seda suhtlustasemel harjutada. Ühe Tallinna Reaalkooli õpetajast sõbraga suhtleb ta küll arvuti vahendusel, aga sellest ei piisa. Eriti suureks televaatajaks ta ennast ei pea ja selleks pole ka palju aega, aga vahel püüab ta eestikeelseid telesaateid keele omandamise huvides ikka vaadata. Pärast eestikeelset uudisesaadet vaatab ta enamasti selle järel analoogset venekeelset uudisesaadet, et ennast kontrollida, kas ikka kõigest õigesti aru sai. “Lemmiksaade on mul Kanal 2 “Reporter”,” tunnistas Dima. “Eesti keelt on kergem õppida kui saksa keelt, mida omal ajal koolis õppisin. Minu arust on eesti keel tegelikult väga huvitav keel,” leidis ta. Tema arvates aitaks vene lastel eesti keelt omandada ka see, kui oleks rohkem eestikeelseid arvutimänge, sest tänapäeva lapsed armastavad ju arvutis väga palju olla ja ka mänge mängida. “Ühest nädalast Põltsamaal jääb korraga väheks, tahaks, et oleks rohkem,” arvas Dima, kes ise pidi siin seekord piirduma siiski vaid kolme päevaga, sest oma koolis ei saadud ilma temata kauem hakkama. Noore mehe töökoormus on koolis suur ja õpetatavate ainete valdkond üpris lai alates loodusõpetusest, bioloogiast, inimeseõpetusest, neljanda klassi eesti keele ja kehalise kasvatuseni. Lisaks kõigele on ta ka seitsmenda klassi juhataja.
VAIKE KÄOSAAR
